Kaste sajab

 Kuigi Jauram üritab pidevalt väita, et sport on nõme ja joomine on lahe, siis elu õpetab, et see päris nii siiski ei ole. Mõtle ise mitu kastitäit õlut peaks ära jooma, et uus kast tasuta saada! Arvutan sinu eest. Kastis on minu teada 24 pudelit või purki, taara maksab 1 kroon (purgi eest saab nüüd ka terve krooni). Üks õlu maksab umbes 13-14 krooni (täna poes vaatasin, ega ma muidu ei teaks!), kasti maksumus on siis 325 raha. Ehk selleks et uus kastitäis laadungit tasuta saada peaks jooma 13 ja pool kasti õlut. Selleks kulub ju ilmatu aeg isegi siis kui kellegi endale appi kutsud.

Palju lihtsam variant on selline, et tee veidi sporti ja kogu mingi hädine 3001 punkti kümne kergejõustiku alaga kokku ja kaste sajab kui oavarrest. Mul on praegu juba põhimõtteliselt 4 kasti kokku kogutud. Nende kättesaamine on vaid vormistamise küsimus.

Nii et minu järeldus on selline, et sporti tehes saab lihtsamalt täis juua kui juues.

Kui keegi on minu edu suhtes vähem optimistlik kui mina või on lihtsalt ilus, tark ja osav, siis võib end julgesti kastilisti lisada. Kui ma ei saa 3001 punkti kokku, siis saad ülilihtsalt ilma mingi vaevata endale kasti õlut või kui seda ei taha, siis võime siidri või vitsi peale ka mängida.

Kümnevõistluse kodulehel on uued pildid üleval!

Uued kastid

Nagu varem juba mainitud sai, siis jätkan nii blogi, õlut täis kastide kogumise kui ka tipptasemel kümnevõistlemisega. Uuesti proovida 3000 punkti koguda oleks liiga lihtne ja igav. Aga lihtsad ja igavad ülesanded pole minu jaoks, seega sean lati kõrgemale ja järgmise aasta eesmärk on 3001 punkti kokku saada. Ja et asja veel põnevamaks ajada, siis seekord teeme kast kasti vastu. Kuna ma arvan, et on pisike võimalusepoiss, et saan vähem punkte, kui loodan saada, siis ma ei saa piiramatul hulgal kaste välja lubada. Nii et, kes tahavad kastikampaanias osa võtta, kiirustage!

Hetkel on nimekirjas ainult üks austatud nimi. Selleks on selleaastane üldvõitja Jauram. Nimekiri on avatud, soovijad võivad end kirja panna.

Aga hoiatuseks ütlen seda ka, et läbin järgmise aasta kümnevõistluse ilma dopingut kasutamata, kuna peale kümpi saunas tulid Ott ja Lõks välja omapoolse kastinimekirjaga. Selle tingimused on järgmised: i)pean koguma 2500 punkti ii)enne igat alat pean puhuma ja promill ei tohi olla suurem kui ümmargune null. Kui tingimused täidetud, siis lubasid mõlemad mulle kasti õlut tuua. Purjus peaga tundus igati mõistlik diil ning nõustusin sellega.

Kümnevõistlus

Lihased on valusad, halb on olla, aga võistlus on elusana läbitud. 3000 punkti piir jäi küll napilt alistamata, kuid jään oma võistlusega siiski rahule!

Kuna üritus on läbi, siis võiksin nüüd blogi kinni panna. Aga ometi ma ei tee seda, sest järgmine aasta on ka kümnevõistlus ja mul on juba uued ning suuremad plaanid silme ees. Sellest lähemalt mõnel teisel päeval, praegu väike kokkuvõte selleaastasest võistlusest.

Päev algas väga halvasti - pidi enne kukke üles tõusma, et õigeks ajaks staadionile jõuda. Sain küll vara üles, aga ikkagi õnestus pool tundi hiljaks jääda. Mõnusalt negatiivne üllatus oli see, et avastasin hommikul, et võistluskostüüm on perse koha pealt katki. Haarasin niidi ja nõela ning tegin oma osavate sõrmedega august mitteaugu.

100 meetrit -14.2s, 253 punkti, isiklik rekord
Oleks võinud veidi kiiremini joosta, aga üldiselt olen rahul. Isegi Nukist jooksin kiiremini! Üllatavalt lihtne oli joosta. Kui varasemalt on sada meetri tulemus sõltunud taktika valikust, et valida õiged kohad, kus spurtida ja teised kohad kus aeglasemas tempos lõpu poole kulgeda. Seekord tulistasin stardist finišini nii kõvasti kui torust tuli. Et veel kiiremini joosta, selleks peaks kiirusetrenni tegema.

Mällar oli mu tulemusest vaimustuses ja arvas, et ma olen vist päriselt ka trenni teinud mitte ainult naljatanud.

Ala võitis Smaddy, ajaga 15.9.

Kahe esimese ala vahel kutsuti kokku tarkade meeste konsiilium, et otsustada, millist särki edaspidi rännutada. Pärast tulist vaidlust, mis oli tegelikult suht loid, otsustati, et võitis särk number 2, seda võib imetleda siin pildil.Vana särk on muuseumi eksponaadina Mällari käes.

Kaugushüpe - 4.68m, 323 punkti, isiklik rekord
Eesmärk oli hüpata 4.56, sellega sain ilusasti hakkama, võib rahul olla. Kuigi tegelikult tundsin, et oleks suutnud veidi veel kaugemale hüpata. Aga ega palju puudu ei jäänud, et oleks üldse nulli saanud. Ei sanud kuidagi hoojooksu korda, kuigi märkisin stardipunkti mõõdulindi abiga.

Ala võitis ainuke alla neljameetrimees president Tuul.

Kuulitõuge - 8.15m, 323 punkti
Täielik fiasko! Ei oska kuidagi sellist tulemust õigustada. Proovikatse lendas ka 9 meetri joone peale ja selle ma viskasin poole jõuga. Igatahes selles tulemuses olen äärmiselt pettunud.

 Võitis Ivo, tulemusega 5.45. Huvitav, kuidas nii vähe üldse võimalik heita on?

Kõrgushüpe - 1.35, 283 punkti
Pole paha! Oleks muidugi võinud ka 1.40 üle saada, aga seekord ei õnnestunud. Ilmselt jäi see selle taha, et vaatamata valjule protestile ei lubanud kohtunike kommitee mul alustada soovitud algkõrgusel. Nad õigustasid endid sellega, et isegi matt on kõrgem kui minu poolt soovitud kõrgus. Nii mul läkski rütm sassi ja ei saanud enam paremat tulemust kirja.

Võitis Ivo meeter kahekümnega.

Kõrgushüppe ajal toimus ka suur Bocki loosimine, milles osalesid kõik blogi külalisteraamatusse allkirja andnud inimesed. Külalisteraamat on avatud, nii et kes pole ennast üles täheldanud võib seda lahkesti teha. Loos oli algusest lõpuni väga aus.
Siseministeeriumit esindava kontrollorgani kohuseid täitis Vuss.
Loosimise viis läbi Vuss.
Üllatuslikult osutuks võitjaks Vuss.

400 meetrit - 71.7s, 105 punkti, isiklik rekord
Olen oma sooritusega väga rahul. Isiklik rekord paranes ligikaudu 8 sekundit. Heale tulemusele aitas kaasa Veiks, kes sõitis rattaga raja kõrval ja ergutas.

Ülekaalukalt võitis Jauram ajaga 94.7.

110 meetri tõkkejooks - 23.7s, 105 punkti, isiklik rekord
Aeg on varasemate aastate tulemustega võrreldes ilus, aga oleks võinud paremini esineda. Esimesest viiest tõkkest hüppasin kolmest vale jalaga üle. Terve jooksu valdas mind tunne, et peaks pingutama, aga ma ei teadnud kuidas täpselt.

Võitis jälle ülekaalukalt ja jälle oli võitjaks Jauram, rekordi ajaks märgiti 37,9. Jaurami jooks oli äärmiselt vaatemänguline. Ta ei ületanud ühtegi tõkked samamoodi kui eelmist. Mõnest sai üle ronides, mõnest rullis ennast üle, mõnest jooksis lihtsalt läbi. Ma kahtlustan, et ta oli selleks hetkeks spordijoogiga veidikese üle tiitrinud.

Kettaheide - 16.92, 215 punkti
Absoluutne põrumine, täielik katastroof. Ilmselt oli mul ka see spordijoogi tiiter üles aetud selleks ajaks. Igatahes tegin ringis ainult neid liigutusi, mida ei peaks tegema ja ega nii tulemust ka ei tulnud.

Mõni suutis aga veel vähem heita, võitis Mikk 13 meetri ja 15 sentimeetriga.

Teivashüpe - 1.35, 33 punkti
Sama jutt - tulemus sitt. Ühe katse sain tegelikult juba 1.50 ka üle, jalad olid matil ilusasti, aga siis tõmbasin kogemata käega lati maha.

See ka ainuke ala, kus ma alavõidu sain. Tõsi küll, tegelikult ainult pool võitu, sest Ivo suutis mu sooritust korrata.

Odavise - 19.98, 161 punkti, isiklik rekord
See on ka kaine peaga raske ala, aga minu pea sel hetkel ei olnud just kõige kainem. Mis siin ikka rohkem kommenteerida, peab selle endale selgeks tegema!

Napilt võitis Jauram, kes saatis 800 grammi alumiiniumi maksimaalselt 19 meetri ja 48 sentimeetri kaugusele.

1500 meetri jooks - 6.18.77, 193 punkti
Suurepärane! See oli kõik, milleks ma võimaline olin. Olen väga rahul!
Kuna eelnevalt oli Londo ja Veiksiga sõlmitud diil, et kui jooksen alla 7 min, siis nad ostavad mulle kasti kesvamärjukest. Nii seadsingi endale eesmärgiks 7 min piir alistada. Kuna kartsin, et ei oska ise õiget tempot leida, siis viisin konkurentide seas läbi väikese küsitluse. Saadud vastuste põhjal valisin endale kõige sobivama jänese. Selleks oli Kont. Kont jooksis plajajalu nagu neegrid vanasti. Ta lendas kohe stardist nii kiiresti minema, et peale esimest sadat meetrit mõtlesin juba, et ma ei jõua tal sabas püsida. Õnneks siiski suutsin.

Varem on ikka nii olnud, et kui jookse seda poolmaratoni, siis pingutan küll, aga ikka suudan ringi vaadata või vähemalt tean, mis ümberingi toimub. Kui kaugel lähim konkurent ees- ja tagapool on, isegi seda jõuab märgata, kes parasjagu juhib, kuigi see on nii kui nii alati Nuki. Seekord nägin ainult Kondi jalgu. Lõpus ei näinud neid ka enam, aga protokolli järgi lõpetas Kont minust vähem kui sekund varem, nii et ma eeldan, et ma siiski pidin ka lõpus ta jalgu nägema. Pärast jooksu lebasin veel vähemalt kümme minutit murul pikali, lihtsalt ei suutnud varem püsti tõusta. 

Ala võitis Vuss ajaga 9.09, kuigi nagu ma hiljem kuulsin, siis tegelikult oli selleks ajaks kui Vuss lõppu jõudis stopper juba välja lülitatud ja tema aeg on umbes päikese järgi välja arvutatud. Aga selle eest sai Vuss kaks korda finišeeriseerida, esimesel korral heitis ta murule pikale ring enne lõppu ja arvas, et asi ongi läbi, aga siis aeti ta rajale tagasi.

Kokku - 2043 punkti, 17. koht 22 osavõtja seas. Jään rahule.

Algul kuulutati võitjaks Smaddy, aga siis selgus, et Smaddy on juba koju ära läinud ja tegelikult sai Jauram mõned punktid vähem, kuid ei lõpetanud viimast jooksu. Siis otsustati reegleid muuta ja ma andsin võitja rändsärgi, millega ma just saunas olin käinud, uuele võitjale edasi.

Tulemusi ja pilte leiab siit.

Õhtul käisin linna peal ja kaotasin kaabu, seljakoti ja võib-olla veel midagi. Telefon läks ka veidral komel puruks.

P.S.  Tänud kastilubajatele, kelleks olid:

• Kont
• Londo
• Axi
• Kati
• Jauram
• Pluuto
• Mait
• Laura
• Detsibell

Võite oma kastid ise tühjaks juua! Maiduga oli selline kokkulepe, et kui saan alla 2k, siis pean mina talle kasti ostma, aga 2000 tuli täis nagu niuhti. Lauraga oli sarnane kihlvedu, ainult piiriks oli 2500. Seda ma täis ei saanud kahjuks, nii et Laura võitis, aga kasti ma talle seekord ei osta, sest ta kaotas hiljuti mu fotoka ära.

Nii et kokkuvõttes jäin kogu üritusega tänu Veiksile ja Londole ühe kastiga plussi.

Pildid

Mõned meeleolukamad kaadrid paari viimase aasta võistlustest. Neile kes veel kahtlevad, kas tulla või mitte.

Olen hirmus

Kuuldused mu hirmkõvast vormist on levima hakanud. Ükpäev juhtus nii, et Londo liikus instituudi ühest koridori otsast teise jõudmiseks roomates. Üks jalg oli sidemetes ja ta ise väitis, et mingi õnnetus juhtus, kastiauto sõitis üle jala või kukkus suure kuuse otsast alla. Järgmisel päeval sidet enam polnud ja ta lonkas ka hoopis teist jalga, aga väitis, et ta ei võistlegi kümnevõistlusel.

Siis järgmise päeva õhtul jõudsid minu kõrvu kuuldused, et Veiks on võistlusele eelneval päeval välismaal ja ei jaksa võistlusest osa võtta.

Kellelgi veel mingeid haledaid vabandusi on?

Võiks siis vähemalt midagi originaalsemat välja mõelda. Ükskord ammu pidin ühele õppejõule selgitama, et miks mu kodutöö õigeks ajaks valmis pole saanud, siis teatasin, et mul oli töö juba peaaegu valmis, aga siis lõi arvuti heleda leegiga põlema, nii et terve maja oli tossu täis.

Vedage mõlemad ennast kohale ja võistelge! Hädaldades kaugele ei jõua!

Mainitud tegelastega seoses ka järgmine jutt. Londo lubas, väitis et veiks on ka asjaosaline, mulle kasti õlut osta, ilma et ma 3000 punkti kokku saaks. Selleks peab ainult 1500 meetrit alla 7 min läbima. See oleks ilmselt ka täitsa võimalik, aga kui enne 9 muud ala läbida, siis kardetavasti ei ole selline pingutus mulle jõukohane. Aga eks ma annan endast parima.

Sportlase raske elu

Plaanisin täna kergejõustikuhalli külastada, aga suure kurvastusega avastasin, et korvpallitribüüne pole sealt ikka veel ära koristatud. Kuigi korvpallihooaeg lõppes juba pea kuuaega tagasi.

Läksin siis hoopiski staadionile. Mõtlesin tõkkeid joosta. Aga ma olin selleks liiga loll. Ma nimelt ei suutnud aru saada, kuhu kohta tõkked paigutama peaks. Rajal oli kümneid ja kümneid erinevaid tähiseid tõkete jaoks ja ma polnud võimeline õigeid kohti tuvastama.

Hüppasin siis kõrgust hoopis. Hästi hüppasin! Püstitasin uue isikliku tippmargi - 1 meeter ja 38 sentimeetrit. Võib-olla oleks 1.40 kõrgusel asuvast latist ka üle karanud, aga vahepeal selgus, et enne hüppama hakkamist tuleb mattidelt vihmakate eemaldada, sest see on kerge purunema ja maksab suure summa raha. Ei tea kust ma seda teadma pidin?

Hakka VIPiks

Absoluutselt uskumatu uudis, aga usu siiski, sest see on täiesti tõsi. Otsustasime oma tööka Tõnn3000 tiimiga(hetkel üheliikmeline), et igaüks, kes toob meile pudeli õlut, pääseb LOTE kümpi pealtvaatama täiesti TASUTA! Ja see pole veel kõik! Sellega kaasneb ka VIP-pääse, mille ettenäitamisel saab kõigi kümnevõistluse staaridega piiramatul hulgal diskuteerida. Aga ka see pole veel kõik! Kõikidel VIPidel on võimalik õhtul saunas alasti atleetide kehasi imetleda! Ära maga oma võimalust maha!!! Pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub.

...

Testvõistlus

 Kaks päeva enne LOTE kümpi toimub katsevõistlus üksikaladel. Ehk siis Tartu ülikooli meistrivõistlused kergejõustikus staadionil. Mingem vormi testima!

Kuna ma ei taha külalisteraamatusse elavat arutelu tekitada, siis vastan seal esitatud küsimustele siin.
-  ja hetkel suht ainuke võimalus su tegemistega natukenegi kursis püsida ...

No ma räägin sulle siis natuke lähemalt. Kui ma viimati nii kuu või kaks tagasi maal käisin, siis kiikasin ka saunalakka. Ja mida ma sealt eest leidsin? Hunniku pudeleid vedelemas: punane vein(lõhnas magusalt nagu hea peet), valge rumm, tekiila(seda enam ei ole) ja veel mõned. Kõik olid poolikud! Miks sa nii teed? Söö enne banaan lõpuni kui õuna hammustad!

( a miks portugali keelt ei saa valida ????? ) 


Tehtud.


Huvitav, Vussi kommentaar ei jäta temast üldse muljet kui poisist, kes su põrandale oksendas.

Ükskord nägin kahte kassipoega, sellised väikesed ja armsad kiisud olid. Üldse ei olnud seda nägu, et nad mõlemad mulle küünte ja hammastega kätte kargaksid, aga ometi, kui üritasin neid näppima hakata, siis just nii juhtuski. Vuss ongi väga salakaval, teeskleb, et kõik on korras, aga kui korraks selja keerad, siis tuleb ta tõeline pale välja - näiteks põrandale. Loe kasvõi seda, see on üks vanem postitus siitsamast blogist, siis saad aru, milline pärdik ta tegelikult on.

Aga kas Vussi kommentaar jätab temast sellise mulje, et ta õhtuti postide otsas ronib? Ometi on just see üks tema vähestest hobidest.


Pealegi Vuss valetab pidevalt. Näiteks see lause, mis ta oma kommentaaris kirjutas:Olen see eriti laheda jutuga, hea huumorimeelega, kohusetundlik, töökas, korda armastav, sõbralik, sportlik, tervislike eluviisidega, mehine, rikas, nägus, andekas ja arukas noormees Pärnumaalt. Selles on tõsi ainult see, et ta on Pärnumaalt. Või tegelikult pole see ka tõsi, sest ta on Järva-Jaanis sündinud ja Põltsamaal koolis käinud.

sind küll ei tunne, aga tean su olemasolust alates eelmise suve Võru folgist

Sa ikka tead, et ma pole Võru folgil kunagi käinud? Aga eks mu positiivne kuulsusesära jõuab minust ette.

Seda ka veel, et kes veel pole külalisteraamatusse kirjutanud, siis tehke seda!

Naljastreik ja särgidilemma

Vuss, Madli, Jaanika, Kati, Laura ja kõik teised salajased piidlejad, kes mulle hetkel ei meenugi, minge kirjutage ennast külalisteraamatusse! See pole üldse nii keeruline kui algul tundub! Ma usun, et te kõik peaksite selleks võimelised olema. Isegi Axi sai oma nime sinna kirja pandud, kuigi ta kunagi kuskil ei kommenteeri. Vähemalt nii ta väidab. Igathes, kaua ma pean siin korrutama, et pange ennast kirja? Ilmselt kaua vist veel, aga see muutub tüütuks ju! Nii et minge riputage oma nimi sinna, kus teda oodatakse!

Praegusest hetkest kuulutan välja naljastreigi, niikaua enam blogis ühtegi nalja ei tee, kuni mu nõudmised/palved on täidetud. No vot, kes nüüd naerab?

Nüüd järgmise päevakorrapunkti juurde. Kes veel ei tea, siis LOTE Kümpil on säärane traditsioon, et võitja (see kes kõige vähem punkte kogub) saab aastaks ajaks enese valdusesse rändsärgi ja siis signeerib selle oma nime ning kogutud summaga. Ühel aastal, kui Londo maailma kuklapoolel oliive õliks tegemas käis, siis võttis ta millegipärast rändsärgi kaasa. Siis sai sellele asendussärk muretsetud, aga Londo tuli tagasi ja nüüd on kaks rändsärki. Aga kaks on ühe võrra suurem number, kui vajalik oleks.

Särk 1

 Särk 2 (mitte see veider lilla, vaid see kena neoonoranž)

Kumba eelistada?
Särgi number 1 kasuks räägib tema suurem vanus ja sellega kaasnev ajalooline väärtus. Teine särk on aga ilusam. Pealegi käis Londo välismaal sel aastal kui Bio-Geo hingusele saadeti ja LOTE moodustati. Nii et vana särk jääks Bio-Geo kümpi ajalooks ja uus vastavalt LOTE omaks.

Ei tea kas on vaja mainida, et kaks viimast aastat olen mina üldvõitjaks kroonitud ning särgid on minu käes. Kõige õiglasem oleks vist nii teha, et võtan mõlemad särgid võistlusele kaasa ja siis kohale tulnud mehed kõik koos otsustavad, kumb järgi jätta ja kumb ära visata.

Vein

Kordan veelkord, ilmselt mitte viimast korda, kes veel pole seda teinud mingu märkigu ennast külalisteraamatusse!



Mul oli sama raske lapsepõlv.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma jutustada, räägiksin hoopis veinist.
Londo kommenteeris eelmist teemat sedagviisi.
Tõe huvides ei saa mainimata jätta, et romantika Tõnni reaalses elus ei ole teps mitte veinipokaaliga seotud. Veinipokaali asemel on hoopis 2 liitrine turbodiisel. 

Kallis Hannes, anna nüüd andeks, kui ma kuidagi su tundeid riivan, aga erinevalt sinust pole mina kunagi meie ühiseid napsu võtmisi romantiliseks pidanud. Püüa mind mõista, eks.


Tegelikult ka, vahel juhtub nii, et päris reaalselt kasutan veinipokaale sihtotstarbeliselt kääritatud viinamarjamahla tarbimiseks. Alles hiljuti ostsin isegi uued pokaalid. Klaasist mitte plastikust!

Kui juba veinist juttu on, siis soovitan soojalt(mitte üle 16 kraadi) oma lemmikveini. See on selline:

Veiniga seoses veel üks huvitav jutuke. Käisin täna Ümera poes shoppamas, valisin riiulilt kaks liitrist Poola kvaliteetpeeti Ti Amo. Kassajärjekorras sattusin pihviks saiakannikate vahele, saiadeks olid kaks keskmises joobes dzentelmani. Minu ees olev härra hakkas minuga rääkima, igast jama rääkis ja mingi hetk küsis mult, et kas naistesse minek. Seletasin talle, et mulle see väljend ei meeldi. No mitmesse naisesse sa ikka korraga lähed? Üleüldse see ei kõla ka kenasti. Selle tegevuse kohta on palju kaunimaid väljendeid. Härral vist oli joobeaste piisavalt kõrge, et ta ei saanud mu seletusest väga täpselt aru ja
küsis täpsustuseks: "Oot, aga sulle ikka meeldivad vä?"
Vastasin; "Naised? Ikka, jah!"
Siis pistis tagumine härrasmees räuskama:"Misasja? Nii kõva mees oledki või? Et mina haisen?"

Lugeja küsib, autor vastab

Kallis lugeja, ole mõnus ja kirjuta ennast KOHE külalisteraamatusse, kui sa seda juba teinud ei ole.
Külalisteraamatu leiad vasakult ülevalt nurgast. Selleks, et raamatu täitumist hoogustada, loosin kõigi kirjutajate vahel välja auhinna. Auhind on hindamatu! Selleks on viimane allesolev ühe laevahuku üle elanud kange alkohoolne jook. Täpsemalt kaks liitrit tumedas plastikpudelis Bocki, mis paadimatka vapralt algusest lõpuni kaasa tegi. Nii et kõik kähku nimesi kirja panema!

 Kommentaariumiss hõigati selline asi välja:
Ahjaa, ära unusta, et sinu blogi loevad ka joodiknaised (mina olen küll juba võetud, aga ma ei kvalifitseeruks ka nagunii, ei jõua nii palju juua, kui vaja oleks), nii et ära unusta teha soovilugu teemal "Millised naised mulle meeldivad ja milline peaks olema minu tulevaste laste ema"

Päris huvitav keskkooli lõpukirjandi teema, aga ma ei hakka siiski kirjandit kirjutama, vaid proovin lühidalt vastata. Kõige lühem ja ausam vastus kõlaks tegelikult umbes sedaviisi: ma ei oska sellele vastata, ega tea küsimusele õiget vastust.

Ühte asja võiksin naiste välimuse koha pealt siiski mainida, et kipub nii olema, et ilma prillideta naised mulle eriti ei meeldi. Vahel on ka erandeid, aga ligi 99 protsendil minu arust ilusatest naistest on prillikandjad. Tõe huvides mainin igaks juhuks ära, et muidugi mõista ei meeldi mulle kõik prillidega naisterahvad. Viimasel ajal olen üritanud välja nuputada, kustkohast või mille tõttu ma sellise fetiši endale saanud olen, aga siiani pole see veel õnnestunud. Igatahes on see mul elu jooksul õpitud, sest siis kui ma veel noor olin, siis meeldisid mulle ilma prillideta neiud. Samas võib-olla oli asi selles, et noortel on silmad tervemad ja vähesed kannavad prille. Pealegi kui ma noor olin, siis polnud ilusaid prille veel leiutatud või vähemalt polnud need Eestisse jõudnud. Või kui olid Eestisse jõudnud, siis Loksale igatahes mitte.

Aga vaadake nüüd ise. On ju kena tädi? Aga nüüd kujuta teda ette ilma prillideta. Siis polegi enam nii kena!?

Korraks peatuks ka mainitud joodiknaiste teemal. Ega joodiknaised mulle tegelikult ei meeldigi. Pole ju eriti seksikas pilt, või mis?

Samas ei saa seda küll kuidagi väita, et mulle karsked naised meeldiksid. Mul pole põhimõtteliselt karskluse vastu midagi, täitsa tore ju kui mõned inimesed oma väärikusest ja tervisest sügavalt hoolivad. Aga tegelikkus on selline, et täiskarsked inimesed on peaaegu eranditult surmigavad, huumorivaesed ja vastikud kuivikud. Pealegi ei ole ükski karsklane eriti tolerantne. Vastupidi nad suhtuvad napsilembelistesse inimestesse sama halvasti kui kibestunud vanamutid ühissõidukis lärmavatesse jõmpsikatesse. Vähemalt mina arvan nii. Samas eks karsked inimesed(tegelikult paljud teised ka) arvavad minust veel halvemini kui mina neist. Hea on, et see nii on, sest keegi peab see jobu ka olema, kellega võrreldes igaüks endaga väga rahul võib olla.

Juba kipun teemast kõrvale kalduma. Naiste ja joomise juurde tagasi tulles, kui naine põhimõtteliselt alkoholi ei tarbi, siis ei saa ju romantikat ka teha. Vähemalt mina oma piiratud fantaasiaga ei kujuta ette, et istud armsa neiuga soojal kevadõhtul jõe ääres pargipingil räägite ilusat juttu ja rüüpate samal ajal tarhuni. See pole ju romantiline!? Aga kui selle jutuvestmise ajal on käes pokaalid veiniga, siis tundub, et üritus võiks olla kõvasti romantilisem.

Seda ka veel, et kui naine üldse ei joo, et kuidas ma temaga siis tuttavaks saaks?

Teema lõpetuseks, et miks on laialt levinud arusaam, et mina olen joodik? Ei ole ju! Ma lihtsalt joon tihti aga palju.

Külalisteraamat

 Vuss jutustas mulle ükspäev, kuidas ta juhtus Zavis ühe noormehega juttu ajama. Jutu sees selgus, et mainitud meesterahvas teadis kõike, mis paadimatkal juhtunud oli. Siis selgus, et ta on minu blogi aktiivne lugeja. Siit tekkis mul uudishimu, et tahaks teada, kes need lugejad siis on.

Hinnanguliselt on blogil veidi vähem kui sadakond pidevat lugejat. Nii et toimub rahvaloendus, ole hea ja pane end kirja.

KÕIK, kes seda blogi aeg-ajalt või tihemini loevad, võiksid oma andmed kommentaariumisse kirja panna!

Kui sa pole kuskil varem midagi kommenteerinud, siis nüüd oleks õige aeg seda teha. Sellele kulub minut või maksimaalselt kaks.

Kommentaaris võiks olla
1.nimi (eesnimest või hüüdnimest on küll)
2.kes oled?/kust mind tunned?
3.kuidas blogi lugejaks said?

Teen ise otsa lahti.

Palju pole enam jäänud

 Natuke juttu korraldusliku poole pealt.

Kas teil suure suuga lubajatel on kastid õlledega juba ostetud? Viimasele hetkele ei maksa seda jätta, sest pea meeles, ega sa pole ainuke, kes mulle kasti lubas. Margi võib vabalt ise valida, ma joon põhimõtteliselt kõike! Eelistatud on siiski pigem huvitavad õlled, näiteks Sillamäe omad, kuigi ma ei ole kindel, kas neid toodetaksegi nii palju, et kasti täis saaks. Hea oleks, kui kasti staadionile kaasa tassiksid.

Arvestama peaks ka sellega, et kast õlut kaalub suhteliselt palju ja kui sa ise eriti tugev ei ole, siis on sul vaja masinat(esimesel pildil),
šerpat(teisel pildil - seda konkreetset poissi ei tasuks siiski palgata, sest nagu näha on ta koolist koju tulles koolimaja ukse ära virutanud),
tugevat sõpra (kolmandal pildil)
või Vasjat(neljandal pildil). 

Nüüd on see asi siis korraldatud! Samas kui midagi segaseks jäi, siis võib vabalt üle küsida.
See ka, et veel on viimane aeg kastinimekirjaga liituda! Mis sa ikka tühja passid, luba parem õlut...

Muidu, käisin täna üle hulga aja staadionil ketast lennutamas. Suurem osa talvel õpitust oli kõik ära ununenud ja kaared jäid suht lühikeseks. Isiklik rekord küll tuli, aga 24 meetrit pole see, mida mul vaja on. Samas pole hullu, küll ta varsti lendama hakkab! Pealegi täna oli külm ilm ja vihma sadas ja veel mitu asja oli valesti...

Peaks veel mainima, et huvitaval kombel saime staadionile tasuta. Teatavasti on nii, et Ülikooliga seotud inimestel on spordihoonetesse prii sissepääs hommikuti kaheksast üheni. Muidu olemegi sel ajal käinud, aga täna käisime esimest korda õhtul. Ulatasime spordiklubikaardid ja Putku küsis, et kas midagi peab maksma ka. Täsi sattus veidi segadusse ja küsis, et kas olete kergejõustikust. See küsimus ajas meid segadusse ja ta sai vastuseks, et sataadionile tahame minna. Siis ta tegi mingid linnukesed kuhugi ja saimegi tasuta sportida, ehk saab järgmine kord ka.

Veel enne, kui ma lõpetan, pean veidi ühte ilusat vaatepilti kirjeldama. Riia mäel kõnniteel, paar last jooksid võidu, noored armunud patseerisid käest kinni hoides, ema väikese lapse ja vankriga jalutas mööda. Ja kõige selle keskel seisis veidi uduse pilguga härrasmees ja urineeris suure kaarega puu kõrval. Armas, kas pole?

Raske nädalavahetus

Kõige pealt selgitaks kalendri-asja veidi. Ükspäev juhtusin Putkut nägema, kes küsis, et kas ma olen maratoonoriks hakanud, et ainult jooksen viimasel ajal. Siis sain aru, et tema on valesti aru saanud ja ilmselt ka kõik teised peale minu on valesti aru saanud. Kui esimene sõna on hoopis number, ainult siis olen jooksmas käinud. Kui aga sinna on kirjutatud jooksuharjutused, siis see ei tähenda, et jooksin mingi arvu kilomeetreid! Sellest sõnast võib niiöelda sõna-sõnalt aru saada.

Mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada, vaid hoopis ühest oma teisest hobist.
Kõige pealt, kallid lugejad, oleks mul teile üks väike abipalve. Ükspäev juhtusin ühe ebameeldiva seltskonnaga hullumaja kõrval pruunidel vahtra- ja muude puude lehtedel istuma. Nimetatud seltskond koosnest kahest liikmest, kellest üks oli Detsibell ja teine Vuss. Nii me seal istusimegi nagu neegripoisid püramiidide juures ja mõtlesime välja kaks head huumoripala. Ainuke probleem on, et tagantjärgi ei tundugi need enam eriti naljakad olevat. Aga äkki siiski on? Siinkohal olekski abi vaja, mis te arvate, kas need on naljakad või igavad.

Esimene sõna, mis võiks huumorit sisaldada, on Lõunakas. Rahvasuus kutsutaks just niimoodi tuntud vabaja- ja meelelahutuskohta Lõunakeskust. Liitsõna esimene pool tuleneb sõnatüvest lõuna, see mis põhja vastas on. Aga samas lõuna on ju ka päeva osa, see mis hommikut ja õhtut liidab. Noh, ja kui nüüd natuke edasi mõtelda, siis on ju naljakas. Või ei ole?

Teine huumoriväljend koosneb kahest sõnast ning on mõnedele inimeste jaoks ropp ja solvav, nii et kui tahad ennast säästa, siis ära seda lõiku loe. Väljend ise on käru keerama. Mõnikord võib juhtuda, et käid kuskil üritusel ja hommikul ärkad võõras kohas, siis vaatad lähimat inimest ning saad aru, et oleks võinud veidi paremini minna, et juhtusid öösel käru keerama. Selles lauses on ju niipalju tähendusi, et see on ikka naljakas. Või siis ei ole?

Otsustage siis ise, kas need on naljakad või mitte, aga järgnev juhtum on tõesti sündinud ja see on kindlasti üpris humooririkas lugu. Nimelt juhtus nii, et olin reede õhtupoolikul Raekoja platsil selles kohas, kus Kreizi raadio esimest korda kokku sai. Teatud põhjustel olin erinevalt tavaolukorrast väga pidulikult riides, must ülikond ja lips ees. Seisin seal, rääkisin telefoniga, libistasin vaikselt porterit. Ilm oli ilus ja päike paistis, kui ta juba loojunud ei olnud. Lõpetasin kõne ära ning valmistusin omaenese seltskonda nautima, kui äkitsi segas mind üks valge habemega päss. Küsis:" Peremees, peremees..." valmistusin juba ütlema, et mul ei ole midagi anda, aga vana jätkas hoopis küsimusega: "minu kott on vist ülemuse käes?" Ega ma ei osanudki sellise küsimuse peale muud vastata kui:"Misasja? Mis kott? Mis ülemus?" Vana hakkas siis seletama, et tal on kotis kaks latti vorsti ja piim ja võibolla oli veel midagi. "Nojah" kostsin ma: "aga kes see ülemus siis on? Linnapea või?" Vana vastas:"Ei! Ülemus noh!" ja näitas käega pingi poole, kus istus Pirokunn. Küsisin vastu, et kuidas mina küll aidata saaks ning soovitasin politsei kutsuda.

Samal õhtul, aga veel hiljem, öeldi mulle üks parimaid komplimente, mida ma kuulnud olen. Või no kompliment ise ei olegi eriti eriline - hästi tantsid. Aga kui see konteksti toppida, siis on ikka huvitav küll. Nimelt ütles seda mulle Jaan Pärn. Kellel veel elus sellise õnne osaks saanud on? Et valesti mõistmist ei oleks, siis selgitan veidi tagamaid ka, ma ei tantsinud  temaga, aga ju siis mu oskused paistavad ka kaugemale.