Tartus nähtud kahte petturit!

Eile hommikul käisime Veiksiga Staadioni jõusaalis. Muidu päris tore koht, aga dussiruumis valitses mõnus kusehais. Täna on nii mõnedki lihased valusamad kui tavaliselt.

Veidi hiljem helistas mulle keegi meesterahvas ja tutvustas ennast, aga mina olin insta köögis ja seal käis selline möll, et ma ei kuulnud midagi. Läksin peldikusse ja ütlesin torusse: "Nii, nüüd ma olen vaiksemas kohas, kes sa olidki?" Hääl telefonis vastas, et on Tartu politseist mingi komissar. Vastasin:"Või nii...Millega saan aidata?". Ise aga mõtlesin samal ajal: "Mida perset, ma ei ole ju viimasel ajal midagi halba teinud! Või...no kui politsei helistab, siis ikka ilmselt olen! Aga mida? Ei saa olla...aga on!...pole võimalik...aga nii on! Milles asi, milles asi??? See ei ole võimalik, mina olen hea! Aga kui ma hea oleksin, siis politsei ei helistaks ju? Päriselt ma ei ole viimasel ajal midagi väga ebaseaduslikku teinud ja vanade asjade pärast nad ju mulle ei helistaks. See ei ole võimalik...aaa... äkki on asi selles, et Vuss liiklusmärke kokku tassis ja mina olen kaasosaline nüüd. Ahahaa...sellepärast nad ikka ei helistaks, peab midagi tõsisemat olema! Aga mis? Mis... mis... mis??? Ilmselt olen millalgi mäluaugus midagi ära lõhkunud või varastanud või niisama kuskil laamendanud. Aga mul pole ju viimasel ajal mälukat olnud? Äkki on, aga ma lihtsalt ei mäleta? Appi! Milles asi? Miks alati minuga kõik jamad juhtuvad???"

Minu meeldiva mõttelennu maandas onu politseinik, kes ütles, et helistame teile teie auto pärast. Istusin poti kaanele ja hingasin kergendatult ja mõtlesin:"Uuh...lihtne...mis sa kused, Eevald?"

Asi oli selles, et parkla omanikule ei meeldinud, et minu tühjade kummidega kergelt roostetav Opel tema parklas aukohal ilutseb ja politsei nõudis mult selle eemaldamist. Mainisin juhtunut Detsibellile, kes kohe appi tõttas. Aga kuna üks Lexus oli minu autole nii külje alla parkinud, et pumbaga kummi juurde ei pääsenud, siis läksime Ümera poodi ja võtsime paar Gunnarit. Vaatasime telekat ja jõime joogid ära, aga eneselegi üllatuseks jäime kergelt purju. Kui juba siis juba, võtsime peale pumba ka kolm liitrit kergelt kääritatud viinamarjamahla kaasa ja suundusime objektile.

Kuna Db ei tahtnud, et ma mainiksin, et tema eile alkoholi tarbis, siis olgu siin öeldud, et see kogu lugu on minu väljamõeldis.

Kummid täis veinivarud poole peal, kutsusime Vussi ka appi ja hakkasime lükkama. Algus läks libedalt, jõudsime insta juurest nooruse tänavale, seal läks raskeks. Alguses ma ei saanudki aru miks, aga kuni lõpuni oli väga raske lükata. Nagu pärast selgus, siis raske oli sellepärast, et need kaks jobu, kes mulle appi tulid ei aidanudki, vaid jalutasid auto taga niisama või mis veel hullem, vahepeal istusid pakasniuku peal ja irvitasid. Mina seda ei näinud, sest pidin lükkama ja rooli keerama ja veel sadat asja täiesti üksi tegema!

 Järgnevat hoiatusteksti võib avalikult levitada!
HOIATUS!!! Tartus on viimasel ajal nähtud tegutsemas kahte pätti/suli/petturit/jobu. Tegu on kahekümnendates meesterahvastega, kes reageerivad nimedele Vallo Varik ja Kristjan Kütaru. Vallo on tugeva kehaehitusega kiilakas, kellel on lõua otsas habemetutt. Seljas võib olla punane jope, aga ei pruugi, tihti kannab veidraid isegi naiselikke riideid. Peas kannab kaabut või baretti või villast mütsi, aga võib ka paljapäi esineda. Kristjan on sama ebameeldiv tegelane. Tegutsevad ja petavad  koos või eraldi. Kui juhtute neid nägema, siis ärge andke kuhugi teada, vaid jookse minema.

Pilt1: Väga ebameeldiv suli, kelle spetsialiteet on rasked tüssamised. Ja vaadake ometi, tal on üks nibu teisest kõvasti allapoole vajunud!
Pilt2. Sitane petis!

Aga kahjuks ei olnud mul muud võimalust, kui nende kriminaalidega õhtut edasi veeretada. Olgu etteruttavalt mainitud, et Zavi ma ennast ei joonudki!

Millalgi lisandus meie väikesesse seltskonda Tuul, kes üritas viina ja Aramise abil meile järgi juua. Aga nagu alati juhtub, nii juhtus ka seekord, Tuul jõi järgi ja kõvasti üle ka. Idee järgi tahtsime Kitzbergi kommuuni inimeste juurde avatud uste päevale minna, aga kohale me kahjuks ei jõudnud. Jõudsime Pitsapoodi, võtsime ühe pitsa ja paar õlut(sealt saab alkot öösel ka) ja tulime tagasi. Kuigi nii lihtne see polnudki kui arvata võiks, Tuul kukkus üsna mitme auto, põõsa, aia või valgusfoori poolt saadud tõukest pikali. See aga ei seganud teda oluliselt ja ta ajas läbi telefoni Musta repsi korraldajatega erinevaid äriasju (tegelikult ühte ja sama asja umbes 10 korda järjest).

Aga Mustale Ropsile ma seeaasta ei läinud!