Elu õpetab, et mina ja Peeter I oleme täiesti erinevad inimesed. Kui Peeter Esimene tavatses juua vähe, aga see-eest harva, siis mul kipub see asi täpselt vastupidi olema.
Üleeile oli Genitalistide klubis Inju KEKi kontsert, kus meie soojenduseks mängis Aapo Ilves. Eile hommikul olin täiesti veendunud, et tuleb alkoholivaba õhtu. Kuigi Db võttis sadu kordi erinevate kommunikatsiooniaparaatide abil ühendust ja kutsus vägijooki tarbima, aga ma ütlesin talle, et ma ei tarbi. Ise veel siiralt uskusin ka seda. Aga õhtul tuli Vuss instasse, tal oli paar väikest Gunnarit kaasas... need olid lihtsalt liiga ahvatlevad. Ja nii ma jõudsingi Maailma Sugarcane´ile.
Pikemalt ei hakka eilsetest ja üleeilsetest seiklustest jutustama, lihtsalt mainin kahte huvitavat seika.
Seik1: Tüübid istuvad kesklinnas pingi peal ja joovad pläskust tulivett, möödub tähtis akadeemik ja küsib:"Noh, poisid, kas täna tuleb siis teile see strippar?"
Seik2:Vanasti tavatses Vuss voodis vedeledes telekat vaadata, aga nüüd peab ta teleka vaatamiseks voodis püsti tõusma, sest ta on toa erinevaid hiigelsuuri liiklusmärke täis tassinud.
Täna helistas Laura ja teatas, et Lodjakojas on pajatäis sooja meeõlut üle ja mina peaksin oma abikäe või pigem abisuu ulatama, muidu läheb hea kraam raisku ja valatakse jõkke. Õnneks hakkasin hoopis laboris katset tegema!
Homme lähen jooksma, raisk!
Posts
Vastupidi Peeter Esimene jõi tihti ja väga palju. Tema lemmiktegevuseks oli Lääne Euroopa Monarhide ja aadlike laua alla joomine. See polnud ka kuigi raske sest tolleaegnsete meeste keskmine kasv oli 164 sentimeetrit aga Peeter oli kaks meetrit pikk.Kuyi mu mälu ei peta, siis ainuke, kes suutis Vene tsaariga võidu juua oli Leedu-Poola kuningas August Tugev.
ReplyDelete1695-ndal aastal asutas Peeter I "Kõige Rohkem Purjus Lollide ja Narride Nõukogu", mille juhiks oli tema kõrgus "Prints-Paavst", kuhu kuulusid veel 12 "kardinali", "lihtsalt joomarid" ja "uskumatud õgardid".
Peeter Esimesel oli kombeks keset ööd oma sõprade majadesse ette teatamata külla minna, seal mõõdutundetult pummeldada ja laamendada. Näiteks külastas ta ühte inglise dzentelmeni, Lord John Evelyni. Lõhuti kolmsada aknaklaasi, murti lahti kaheteistkümne ukse lukud, lasksid püssirohuga õhku köögipõranda, viskasid aknast välja kummutid, käristasid lõhki sulepadjad, määrisid põrandale rasva ja tinti, lõhkusid pähklipuust lauad ja toolid, ruineerisid balhandiinid ja siidist voodikatted. sel Inglise härrasmehel oleks veel palju hädaldamist olnud, kui hiljem poleks tsaar kõiki kahjustusi heldekäeliselt kinni plekkinud.
Nii, et sina Tõnn oled ikka täielik amatöör Peeter Suurega võrreldes.
Graham, Stephen. Peter the Great: "A Life of Peter I of Russia." Ernest Benn, London, 1929.
Ahjaa selle joodikute nõukogu eesistujat "Prints-Paavsti" tunti ka nime all "Kogu Moskva ja Keisririigi Provintside Kõige Rohkem ja Pidevalt Jaurav Patriarh", või umbes nii see nimetus võiks eesti keeles kõlada.
ReplyDeleteVarasemal ajal olin minagi arvanud, et Peeter I jõi nagu loom, aga üks hommik/lõuna/õhtu ärkasin kerge pohmelliga üle ja vajutasin punast nuppu puldi küljes. Telekas läks käima, seal rääkis tuntud russofiil Juri Mihhailovitš Lotman. Rääkis just seda juttu, et Peeter esimese joomislembus on müüt, et tegelikult ei olnud asi üldse nii. Arvasin, et ju ma eksin ja uskusin autoriteeti. Aga seekord oleks vist ikka ennast pidanud uskuma, sest autoriteet eksis.
ReplyDeleteLeidsin Sciencedirect´ist vastavasisulise artikli, teen kopeeri-pasteeri ühest lõigust siia:
Consistent with Peter’s display of extremes, his evenings were described by another author [4]: “total intoxication was the rule and all must drink to collapse, otherwise it was an insult and often he didn’t remember the evening.” Another author [5] claimed that he never passed a day without getting tipsy, eating and drinking enough for 12! On one occasion he actually slapped the daughter of his own Vice Chancellor, Peter Shafirov, for not drinking. Massie [2], in his Pulitzer prize winning book about this Tsar, said, “To be drunk was an essential feature of Russian hospitality. Unless guests were sent home dead drunk, the evening was considered a failure.”
See et mina olen Peeter Iga võrreldes täielik amatöör on absoluutselt tõsi. Selline arvamus, et mina olen suur joodik ja läbustaja ja mida kõike veel, on moraalijüngrite ja muidu kadetate inimeste poolt mulle vägisi külge poogitud. Ma tegelikult ei joo kaugeltki niipalju kui ma võiksin juua... no võib-olla veidi enam kui keskmine pereema, aga näiteks Balti jaamas elab palju mehi ja isegi naisi, kes minust rohkem ja paremini läbustavad.
ReplyDeleteLugesin ühe korra veel su kommentaari läbi ja leidsin, et tegu on piisavalt hea kommentaariga, et ka kolmas vastukommentaar kirjutada.
ReplyDeleteAugust II tugev oli Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu mitte Leedu-Poola ühisriigi valitseja. Ükskord juhtunud [ma ei tea, kas tegelikult ka juhtus, aga kooliajal ajaloo õpikust lugesin, see oli roosas kastis lehekülje all otsas. (Teise maailmasõja kohta oli samas kastis selline anekdoot: Saksamaa tungis Poolale kallale ja Poola pöördus Läti poole abipalvega, et palun saata meile abiväge, eriti hea meel oleks tankide üle. Lätist tuli vastus, et oodake paar päeva, seim otsustab, kas saadame ühe või mõlemad.)]selline lugu, et Peeter ja August vaidlesid ühe suht suure aga tähtsusetu maatüki a´la Soome (Soome see ei olnud, sest see kuulus tol ajal Rootsile, aga mingi muu selline, ma ei mäleta enam mis täpselt) ja siis otsustati, et sõda pole vaja, vaid et kõigepealt pidutsetakse ja siis vaatavad kumb valitseja on tugevam, see saab selle jupikese maad endale. August oli küll tugev, aga siiski Peetrist väiksem. Aga ta oli kaval ja jootis Peetri õhtuks täis. Peeter oli küll suurem, aga mitte vähem kaval ja ta jootis Augusti õhtuks täis. Nii nad üksteise võidu kortsutasid hõbetaldrikuid, väänasid ahjuroope kõveraks ja kõige lõpuks veel maadlesid ka. Seda ma enam ei mäleta, et kes võitis, aga muidu oli ju tore lugu?