Sportlase raske elu

Plaanisin täna kergejõustikuhalli külastada, aga suure kurvastusega avastasin, et korvpallitribüüne pole sealt ikka veel ära koristatud. Kuigi korvpallihooaeg lõppes juba pea kuuaega tagasi.

Läksin siis hoopiski staadionile. Mõtlesin tõkkeid joosta. Aga ma olin selleks liiga loll. Ma nimelt ei suutnud aru saada, kuhu kohta tõkked paigutama peaks. Rajal oli kümneid ja kümneid erinevaid tähiseid tõkete jaoks ja ma polnud võimeline õigeid kohti tuvastama.

Hüppasin siis kõrgust hoopis. Hästi hüppasin! Püstitasin uue isikliku tippmargi - 1 meeter ja 38 sentimeetrit. Võib-olla oleks 1.40 kõrgusel asuvast latist ka üle karanud, aga vahepeal selgus, et enne hüppama hakkamist tuleb mattidelt vihmakate eemaldada, sest see on kerge purunema ja maksab suure summa raha. Ei tea kust ma seda teadma pidin?

Hakka VIPiks

Absoluutselt uskumatu uudis, aga usu siiski, sest see on täiesti tõsi. Otsustasime oma tööka Tõnn3000 tiimiga(hetkel üheliikmeline), et igaüks, kes toob meile pudeli õlut, pääseb LOTE kümpi pealtvaatama täiesti TASUTA! Ja see pole veel kõik! Sellega kaasneb ka VIP-pääse, mille ettenäitamisel saab kõigi kümnevõistluse staaridega piiramatul hulgal diskuteerida. Aga ka see pole veel kõik! Kõikidel VIPidel on võimalik õhtul saunas alasti atleetide kehasi imetleda! Ära maga oma võimalust maha!!! Pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub.

...

Testvõistlus

 Kaks päeva enne LOTE kümpi toimub katsevõistlus üksikaladel. Ehk siis Tartu ülikooli meistrivõistlused kergejõustikus staadionil. Mingem vormi testima!

Kuna ma ei taha külalisteraamatusse elavat arutelu tekitada, siis vastan seal esitatud küsimustele siin.
-  ja hetkel suht ainuke võimalus su tegemistega natukenegi kursis püsida ...

No ma räägin sulle siis natuke lähemalt. Kui ma viimati nii kuu või kaks tagasi maal käisin, siis kiikasin ka saunalakka. Ja mida ma sealt eest leidsin? Hunniku pudeleid vedelemas: punane vein(lõhnas magusalt nagu hea peet), valge rumm, tekiila(seda enam ei ole) ja veel mõned. Kõik olid poolikud! Miks sa nii teed? Söö enne banaan lõpuni kui õuna hammustad!

( a miks portugali keelt ei saa valida ????? ) 


Tehtud.


Huvitav, Vussi kommentaar ei jäta temast üldse muljet kui poisist, kes su põrandale oksendas.

Ükskord nägin kahte kassipoega, sellised väikesed ja armsad kiisud olid. Üldse ei olnud seda nägu, et nad mõlemad mulle küünte ja hammastega kätte kargaksid, aga ometi, kui üritasin neid näppima hakata, siis just nii juhtuski. Vuss ongi väga salakaval, teeskleb, et kõik on korras, aga kui korraks selja keerad, siis tuleb ta tõeline pale välja - näiteks põrandale. Loe kasvõi seda, see on üks vanem postitus siitsamast blogist, siis saad aru, milline pärdik ta tegelikult on.

Aga kas Vussi kommentaar jätab temast sellise mulje, et ta õhtuti postide otsas ronib? Ometi on just see üks tema vähestest hobidest.


Pealegi Vuss valetab pidevalt. Näiteks see lause, mis ta oma kommentaaris kirjutas:Olen see eriti laheda jutuga, hea huumorimeelega, kohusetundlik, töökas, korda armastav, sõbralik, sportlik, tervislike eluviisidega, mehine, rikas, nägus, andekas ja arukas noormees Pärnumaalt. Selles on tõsi ainult see, et ta on Pärnumaalt. Või tegelikult pole see ka tõsi, sest ta on Järva-Jaanis sündinud ja Põltsamaal koolis käinud.

sind küll ei tunne, aga tean su olemasolust alates eelmise suve Võru folgist

Sa ikka tead, et ma pole Võru folgil kunagi käinud? Aga eks mu positiivne kuulsusesära jõuab minust ette.

Seda ka veel, et kes veel pole külalisteraamatusse kirjutanud, siis tehke seda!

Naljastreik ja särgidilemma

Vuss, Madli, Jaanika, Kati, Laura ja kõik teised salajased piidlejad, kes mulle hetkel ei meenugi, minge kirjutage ennast külalisteraamatusse! See pole üldse nii keeruline kui algul tundub! Ma usun, et te kõik peaksite selleks võimelised olema. Isegi Axi sai oma nime sinna kirja pandud, kuigi ta kunagi kuskil ei kommenteeri. Vähemalt nii ta väidab. Igathes, kaua ma pean siin korrutama, et pange ennast kirja? Ilmselt kaua vist veel, aga see muutub tüütuks ju! Nii et minge riputage oma nimi sinna, kus teda oodatakse!

Praegusest hetkest kuulutan välja naljastreigi, niikaua enam blogis ühtegi nalja ei tee, kuni mu nõudmised/palved on täidetud. No vot, kes nüüd naerab?

Nüüd järgmise päevakorrapunkti juurde. Kes veel ei tea, siis LOTE Kümpil on säärane traditsioon, et võitja (see kes kõige vähem punkte kogub) saab aastaks ajaks enese valdusesse rändsärgi ja siis signeerib selle oma nime ning kogutud summaga. Ühel aastal, kui Londo maailma kuklapoolel oliive õliks tegemas käis, siis võttis ta millegipärast rändsärgi kaasa. Siis sai sellele asendussärk muretsetud, aga Londo tuli tagasi ja nüüd on kaks rändsärki. Aga kaks on ühe võrra suurem number, kui vajalik oleks.

Särk 1

 Särk 2 (mitte see veider lilla, vaid see kena neoonoranž)

Kumba eelistada?
Särgi number 1 kasuks räägib tema suurem vanus ja sellega kaasnev ajalooline väärtus. Teine särk on aga ilusam. Pealegi käis Londo välismaal sel aastal kui Bio-Geo hingusele saadeti ja LOTE moodustati. Nii et vana särk jääks Bio-Geo kümpi ajalooks ja uus vastavalt LOTE omaks.

Ei tea kas on vaja mainida, et kaks viimast aastat olen mina üldvõitjaks kroonitud ning särgid on minu käes. Kõige õiglasem oleks vist nii teha, et võtan mõlemad särgid võistlusele kaasa ja siis kohale tulnud mehed kõik koos otsustavad, kumb järgi jätta ja kumb ära visata.

Vein

Kordan veelkord, ilmselt mitte viimast korda, kes veel pole seda teinud mingu märkigu ennast külalisteraamatusse!



Mul oli sama raske lapsepõlv.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma jutustada, räägiksin hoopis veinist.
Londo kommenteeris eelmist teemat sedagviisi.
Tõe huvides ei saa mainimata jätta, et romantika Tõnni reaalses elus ei ole teps mitte veinipokaaliga seotud. Veinipokaali asemel on hoopis 2 liitrine turbodiisel. 

Kallis Hannes, anna nüüd andeks, kui ma kuidagi su tundeid riivan, aga erinevalt sinust pole mina kunagi meie ühiseid napsu võtmisi romantiliseks pidanud. Püüa mind mõista, eks.


Tegelikult ka, vahel juhtub nii, et päris reaalselt kasutan veinipokaale sihtotstarbeliselt kääritatud viinamarjamahla tarbimiseks. Alles hiljuti ostsin isegi uued pokaalid. Klaasist mitte plastikust!

Kui juba veinist juttu on, siis soovitan soojalt(mitte üle 16 kraadi) oma lemmikveini. See on selline:

Veiniga seoses veel üks huvitav jutuke. Käisin täna Ümera poes shoppamas, valisin riiulilt kaks liitrist Poola kvaliteetpeeti Ti Amo. Kassajärjekorras sattusin pihviks saiakannikate vahele, saiadeks olid kaks keskmises joobes dzentelmani. Minu ees olev härra hakkas minuga rääkima, igast jama rääkis ja mingi hetk küsis mult, et kas naistesse minek. Seletasin talle, et mulle see väljend ei meeldi. No mitmesse naisesse sa ikka korraga lähed? Üleüldse see ei kõla ka kenasti. Selle tegevuse kohta on palju kaunimaid väljendeid. Härral vist oli joobeaste piisavalt kõrge, et ta ei saanud mu seletusest väga täpselt aru ja
küsis täpsustuseks: "Oot, aga sulle ikka meeldivad vä?"
Vastasin; "Naised? Ikka, jah!"
Siis pistis tagumine härrasmees räuskama:"Misasja? Nii kõva mees oledki või? Et mina haisen?"

Lugeja küsib, autor vastab

Kallis lugeja, ole mõnus ja kirjuta ennast KOHE külalisteraamatusse, kui sa seda juba teinud ei ole.
Külalisteraamatu leiad vasakult ülevalt nurgast. Selleks, et raamatu täitumist hoogustada, loosin kõigi kirjutajate vahel välja auhinna. Auhind on hindamatu! Selleks on viimane allesolev ühe laevahuku üle elanud kange alkohoolne jook. Täpsemalt kaks liitrit tumedas plastikpudelis Bocki, mis paadimatka vapralt algusest lõpuni kaasa tegi. Nii et kõik kähku nimesi kirja panema!

 Kommentaariumiss hõigati selline asi välja:
Ahjaa, ära unusta, et sinu blogi loevad ka joodiknaised (mina olen küll juba võetud, aga ma ei kvalifitseeruks ka nagunii, ei jõua nii palju juua, kui vaja oleks), nii et ära unusta teha soovilugu teemal "Millised naised mulle meeldivad ja milline peaks olema minu tulevaste laste ema"

Päris huvitav keskkooli lõpukirjandi teema, aga ma ei hakka siiski kirjandit kirjutama, vaid proovin lühidalt vastata. Kõige lühem ja ausam vastus kõlaks tegelikult umbes sedaviisi: ma ei oska sellele vastata, ega tea küsimusele õiget vastust.

Ühte asja võiksin naiste välimuse koha pealt siiski mainida, et kipub nii olema, et ilma prillideta naised mulle eriti ei meeldi. Vahel on ka erandeid, aga ligi 99 protsendil minu arust ilusatest naistest on prillikandjad. Tõe huvides mainin igaks juhuks ära, et muidugi mõista ei meeldi mulle kõik prillidega naisterahvad. Viimasel ajal olen üritanud välja nuputada, kustkohast või mille tõttu ma sellise fetiši endale saanud olen, aga siiani pole see veel õnnestunud. Igatahes on see mul elu jooksul õpitud, sest siis kui ma veel noor olin, siis meeldisid mulle ilma prillideta neiud. Samas võib-olla oli asi selles, et noortel on silmad tervemad ja vähesed kannavad prille. Pealegi kui ma noor olin, siis polnud ilusaid prille veel leiutatud või vähemalt polnud need Eestisse jõudnud. Või kui olid Eestisse jõudnud, siis Loksale igatahes mitte.

Aga vaadake nüüd ise. On ju kena tädi? Aga nüüd kujuta teda ette ilma prillideta. Siis polegi enam nii kena!?

Korraks peatuks ka mainitud joodiknaiste teemal. Ega joodiknaised mulle tegelikult ei meeldigi. Pole ju eriti seksikas pilt, või mis?

Samas ei saa seda küll kuidagi väita, et mulle karsked naised meeldiksid. Mul pole põhimõtteliselt karskluse vastu midagi, täitsa tore ju kui mõned inimesed oma väärikusest ja tervisest sügavalt hoolivad. Aga tegelikkus on selline, et täiskarsked inimesed on peaaegu eranditult surmigavad, huumorivaesed ja vastikud kuivikud. Pealegi ei ole ükski karsklane eriti tolerantne. Vastupidi nad suhtuvad napsilembelistesse inimestesse sama halvasti kui kibestunud vanamutid ühissõidukis lärmavatesse jõmpsikatesse. Vähemalt mina arvan nii. Samas eks karsked inimesed(tegelikult paljud teised ka) arvavad minust veel halvemini kui mina neist. Hea on, et see nii on, sest keegi peab see jobu ka olema, kellega võrreldes igaüks endaga väga rahul võib olla.

Juba kipun teemast kõrvale kalduma. Naiste ja joomise juurde tagasi tulles, kui naine põhimõtteliselt alkoholi ei tarbi, siis ei saa ju romantikat ka teha. Vähemalt mina oma piiratud fantaasiaga ei kujuta ette, et istud armsa neiuga soojal kevadõhtul jõe ääres pargipingil räägite ilusat juttu ja rüüpate samal ajal tarhuni. See pole ju romantiline!? Aga kui selle jutuvestmise ajal on käes pokaalid veiniga, siis tundub, et üritus võiks olla kõvasti romantilisem.

Seda ka veel, et kui naine üldse ei joo, et kuidas ma temaga siis tuttavaks saaks?

Teema lõpetuseks, et miks on laialt levinud arusaam, et mina olen joodik? Ei ole ju! Ma lihtsalt joon tihti aga palju.

Külalisteraamat

 Vuss jutustas mulle ükspäev, kuidas ta juhtus Zavis ühe noormehega juttu ajama. Jutu sees selgus, et mainitud meesterahvas teadis kõike, mis paadimatkal juhtunud oli. Siis selgus, et ta on minu blogi aktiivne lugeja. Siit tekkis mul uudishimu, et tahaks teada, kes need lugejad siis on.

Hinnanguliselt on blogil veidi vähem kui sadakond pidevat lugejat. Nii et toimub rahvaloendus, ole hea ja pane end kirja.

KÕIK, kes seda blogi aeg-ajalt või tihemini loevad, võiksid oma andmed kommentaariumisse kirja panna!

Kui sa pole kuskil varem midagi kommenteerinud, siis nüüd oleks õige aeg seda teha. Sellele kulub minut või maksimaalselt kaks.

Kommentaaris võiks olla
1.nimi (eesnimest või hüüdnimest on küll)
2.kes oled?/kust mind tunned?
3.kuidas blogi lugejaks said?

Teen ise otsa lahti.

Palju pole enam jäänud

 Natuke juttu korraldusliku poole pealt.

Kas teil suure suuga lubajatel on kastid õlledega juba ostetud? Viimasele hetkele ei maksa seda jätta, sest pea meeles, ega sa pole ainuke, kes mulle kasti lubas. Margi võib vabalt ise valida, ma joon põhimõtteliselt kõike! Eelistatud on siiski pigem huvitavad õlled, näiteks Sillamäe omad, kuigi ma ei ole kindel, kas neid toodetaksegi nii palju, et kasti täis saaks. Hea oleks, kui kasti staadionile kaasa tassiksid.

Arvestama peaks ka sellega, et kast õlut kaalub suhteliselt palju ja kui sa ise eriti tugev ei ole, siis on sul vaja masinat(esimesel pildil),
šerpat(teisel pildil - seda konkreetset poissi ei tasuks siiski palgata, sest nagu näha on ta koolist koju tulles koolimaja ukse ära virutanud),
tugevat sõpra (kolmandal pildil)
või Vasjat(neljandal pildil). 

Nüüd on see asi siis korraldatud! Samas kui midagi segaseks jäi, siis võib vabalt üle küsida.
See ka, et veel on viimane aeg kastinimekirjaga liituda! Mis sa ikka tühja passid, luba parem õlut...

Muidu, käisin täna üle hulga aja staadionil ketast lennutamas. Suurem osa talvel õpitust oli kõik ära ununenud ja kaared jäid suht lühikeseks. Isiklik rekord küll tuli, aga 24 meetrit pole see, mida mul vaja on. Samas pole hullu, küll ta varsti lendama hakkab! Pealegi täna oli külm ilm ja vihma sadas ja veel mitu asja oli valesti...

Peaks veel mainima, et huvitaval kombel saime staadionile tasuta. Teatavasti on nii, et Ülikooliga seotud inimestel on spordihoonetesse prii sissepääs hommikuti kaheksast üheni. Muidu olemegi sel ajal käinud, aga täna käisime esimest korda õhtul. Ulatasime spordiklubikaardid ja Putku küsis, et kas midagi peab maksma ka. Täsi sattus veidi segadusse ja küsis, et kas olete kergejõustikust. See küsimus ajas meid segadusse ja ta sai vastuseks, et sataadionile tahame minna. Siis ta tegi mingid linnukesed kuhugi ja saimegi tasuta sportida, ehk saab järgmine kord ka.

Veel enne, kui ma lõpetan, pean veidi ühte ilusat vaatepilti kirjeldama. Riia mäel kõnniteel, paar last jooksid võidu, noored armunud patseerisid käest kinni hoides, ema väikese lapse ja vankriga jalutas mööda. Ja kõige selle keskel seisis veidi uduse pilguga härrasmees ja urineeris suure kaarega puu kõrval. Armas, kas pole?

Raske nädalavahetus

Kõige pealt selgitaks kalendri-asja veidi. Ükspäev juhtusin Putkut nägema, kes küsis, et kas ma olen maratoonoriks hakanud, et ainult jooksen viimasel ajal. Siis sain aru, et tema on valesti aru saanud ja ilmselt ka kõik teised peale minu on valesti aru saanud. Kui esimene sõna on hoopis number, ainult siis olen jooksmas käinud. Kui aga sinna on kirjutatud jooksuharjutused, siis see ei tähenda, et jooksin mingi arvu kilomeetreid! Sellest sõnast võib niiöelda sõna-sõnalt aru saada.

Mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada, vaid hoopis ühest oma teisest hobist.
Kõige pealt, kallid lugejad, oleks mul teile üks väike abipalve. Ükspäev juhtusin ühe ebameeldiva seltskonnaga hullumaja kõrval pruunidel vahtra- ja muude puude lehtedel istuma. Nimetatud seltskond koosnest kahest liikmest, kellest üks oli Detsibell ja teine Vuss. Nii me seal istusimegi nagu neegripoisid püramiidide juures ja mõtlesime välja kaks head huumoripala. Ainuke probleem on, et tagantjärgi ei tundugi need enam eriti naljakad olevat. Aga äkki siiski on? Siinkohal olekski abi vaja, mis te arvate, kas need on naljakad või igavad.

Esimene sõna, mis võiks huumorit sisaldada, on Lõunakas. Rahvasuus kutsutaks just niimoodi tuntud vabaja- ja meelelahutuskohta Lõunakeskust. Liitsõna esimene pool tuleneb sõnatüvest lõuna, see mis põhja vastas on. Aga samas lõuna on ju ka päeva osa, see mis hommikut ja õhtut liidab. Noh, ja kui nüüd natuke edasi mõtelda, siis on ju naljakas. Või ei ole?

Teine huumoriväljend koosneb kahest sõnast ning on mõnedele inimeste jaoks ropp ja solvav, nii et kui tahad ennast säästa, siis ära seda lõiku loe. Väljend ise on käru keerama. Mõnikord võib juhtuda, et käid kuskil üritusel ja hommikul ärkad võõras kohas, siis vaatad lähimat inimest ning saad aru, et oleks võinud veidi paremini minna, et juhtusid öösel käru keerama. Selles lauses on ju niipalju tähendusi, et see on ikka naljakas. Või siis ei ole?

Otsustage siis ise, kas need on naljakad või mitte, aga järgnev juhtum on tõesti sündinud ja see on kindlasti üpris humooririkas lugu. Nimelt juhtus nii, et olin reede õhtupoolikul Raekoja platsil selles kohas, kus Kreizi raadio esimest korda kokku sai. Teatud põhjustel olin erinevalt tavaolukorrast väga pidulikult riides, must ülikond ja lips ees. Seisin seal, rääkisin telefoniga, libistasin vaikselt porterit. Ilm oli ilus ja päike paistis, kui ta juba loojunud ei olnud. Lõpetasin kõne ära ning valmistusin omaenese seltskonda nautima, kui äkitsi segas mind üks valge habemega päss. Küsis:" Peremees, peremees..." valmistusin juba ütlema, et mul ei ole midagi anda, aga vana jätkas hoopis küsimusega: "minu kott on vist ülemuse käes?" Ega ma ei osanudki sellise küsimuse peale muud vastata kui:"Misasja? Mis kott? Mis ülemus?" Vana hakkas siis seletama, et tal on kotis kaks latti vorsti ja piim ja võibolla oli veel midagi. "Nojah" kostsin ma: "aga kes see ülemus siis on? Linnapea või?" Vana vastas:"Ei! Ülemus noh!" ja näitas käega pingi poole, kus istus Pirokunn. Küsisin vastu, et kuidas mina küll aidata saaks ning soovitasin politsei kutsuda.

Samal õhtul, aga veel hiljem, öeldi mulle üks parimaid komplimente, mida ma kuulnud olen. Või no kompliment ise ei olegi eriti eriline - hästi tantsid. Aga kui see konteksti toppida, siis on ikka huvitav küll. Nimelt ütles seda mulle Jaan Pärn. Kellel veel elus sellise õnne osaks saanud on? Et valesti mõistmist ei oleks, siis selgitan veidi tagamaid ka, ma ei tantsinud  temaga, aga ju siis mu oskused paistavad ka kaugemale.