Esimene ala oli 60 meetrit tõketega. Kui tõkete juurde jalutasin, siis sain aru, et ma pole veel valmis ning loobusin. Ainuke julge meie seast, kes võistles, oli Londo. Oma jooksus jäi ta viie võistleja hulgas selgelt aga kindlalt viimaseks. Mõned hetked hiljem vajus mul suu üllatusest lahti, sest nägin Londot autasustamispjedestaalil. Selgus et kaks võistlejat ei olnud TÜst ja Hannes sai TÜ meistrivõistlustel kolmanda koha.
Teise alana osalesin kuulitõukes. Esimeses katsel keskendusin pigem karjumisele kui heitmisele, aga nii ei tulnud head tulemust. Teine katse läks lihtsalt halvasti ja kolmas veel halvemini. Kuigi tulemus jäi alla 8 meetri, siis suutsin siiski edestada nii Londot kui ka Tuult.
Kaugushüppes käis põnev duell viimase koha peale. Õnneks ma seda võistlust ei võitnud ning edestasin tuult koguni 7 sentimeetriga. Kui esimesed kolm hüppevooru tehtud said, siis teadustati finaali jõudjad. Kõigi suureks üllatuseks said nii Veiks kui ka Laura edasi.
Panen ühe lingi ka siia lõppu. Võistlustel tuli jutuks, et on olemas selline kalkulaator, mis ennustab ühe joostud distantsi tulemuse järgi teisi. Siin see on.
Posts
See kalkulaator on päris äge vigur. Vaatasin 60 meetri tulemuse põhjal, mis võiks teiste distantside ajad olla. Kuni 1500 meetrini näitas päris adekvaatseid tulemusi, pikemate distantside juures hakkas juba kiiva kiskuma. Maratoni aeg oli juba päris naljakas.
ReplyDelete'Viimase kuu jooksul tehtud' tabelisse oleks juba ammu pidanud ilmuma sprindimeetrid:
ReplyDelete(pakkudelt) kohaltvõtud (kuni 30m), rütmilise hoojooksuga lühikesed spurdid (30m), kiirenevad jooksud (40-80m), lõdvestunud kiirenevad jooksud (100-200m).
Ja kus on jooksuharjutused? Misasja sellel sörgil muud kümnevõistlusega üldse tegemist saab olla, kui ainult soenduseks ja lõdvestuseks..
Muhkel
Lõpuks ka keegi, kes asjast aru saab. Mitte nagu kõik teised pikamaajooksjad, kes arvava,et peaks ikka pikemaid ja pikemaid jookse tegema.
ReplyDeleteAga nende sprintidega on proleem, et mul pole võimalik väga tihti spordisaalis käia. Väljas pole just kõige meeldivamad tigimused spritimiseks. Korra nädalas olen sprintinud ka (reenisin kiirust ja kiiruslikku vastupidavust, kiirust küll juurde pole tulnud, aga kiiruslik vastupidavus on veidi vist paranenud).
Aga sellega on üks probleem veel, et ma ei tea täpselt milliseid harjutusi teha. Internetist leiab antud teema kohta liiga vastuolulisi viiteid. Tegelikult oleks mul treenerit vaja, aga kust ma leiaks kellegi, kes viitsiks teemaga tegeleda?
Olen alati vaikselt mõelnud, mis tulemuse ma vahetult peale sõjaväge oleks kümnevõistluses saanud, kui see poleks olnud üks kõige dopingurohkemaid sooritusi. Selgituseks olgu öeldud, et hullu dopingulaksu all jooksin 1500 m distantsi tol korral vahepeal isegi valetpidi ringi. See selleks, minu kahe miili aeg, 11.15, misma kevadel sõjaväes jooksin, ennustas 1500 ajaks 4.47.76! Sellest vähem kui sekundi paremini on jooksnud biogeo kümnevõistlusel vaid Nuki 2007 aastal. Einoh, päris äge oleks, kui minusuguse paksu hingel oleks biogeo kümpi teine tulemus alal, mille peale mõtlemine juba mind higiseks võtab.
ReplyDeleteVuss mõtle vähem, tee trenni.
ReplyDeleteMuhkeli tähelepanekud on täitsa õiged. miks mina olen sulle pikemaid maid soovitanud on see, et sul üldse mingi vastupidavus oleks. 60m näitas, et ega kaua ei kesta :). aga treenerit on sul vaja küll. ega treener/nõuandja sul seal kohapeal ei pea passima. kellegi ikka leiad. ise lävid nii pljude erinevate inimestega juua.
ReplyDeleteA Rein Aule juures saavad harrastajad treenida esmaspäev, kolmapäev ja reede kell kuus õhtul. 300 krooni kuu.
ReplyDeletevaatasin seda kolmandat pilti ja mõtlesin, kas lugupeetud Rein Aule on oma sporditeel midagi sellist näind, nagu Lote teaduskonna tulihingelised sportlased. kui kuskil spordiõpikutes peaks olema mõni peatükk spordivaimust, siis selline postitus lööks kõigil spordisõpradel silmad pimedaks.
ReplyDelete...a muide, seda pilti vaadates tundub, et Tõnni keha on mingid sportliku vormi mõõtmed omandand...
Jah, tõesti ime, et keegi käib Tartus joomatuuridel ja kehakultuuritudengite asemel mäletab hommikul Villu Tammega maadlemist..
ReplyDeleteJuba Fred Kudu kirjeldab kümnevõistlejat, sportlase ideaaltüüpi - "[t]a peab olema kannatlik ja püsiv nagu maratonijooksja, erk ja lähtevalmis nagu kiirjooksja, tark ning kaalutlev nagu maletaja." Hea küll, jäägu Villu siiski erialase ettevalmistuse juurde alles.
Kuna maratonijooksu kannatlikkust ja püsivust kultiveeritakse siin juba moosipurgi ümber tiirleva kärbseparve kombel, tuleb tõesti kiirjooksu koha pealt keegi kaalukaussi täitma otsida. Eelmainit Aule on kolmanda pildi järgi kuulitõuke tehnikat juba veidi üle vaadanud - kindlasti meeldiks talle tõukava käe küünarnukki õlgadega ühel joonel näha.
http://www.tysk.ee/index.php?sisu=tekst&mid=340&lang=est - vihjeks veel, et 1 korra hallipileti hind võib letis vabalt ka 30.- väärt olla. Juttude järgi peaksid TÜ spordiklubi liikmed ja üliõpilased seal iga päev kuni kella 13:00-ni üldse tasuta sisse pääsema. Selle kohta infot reklaambännerilt muidugi ei leia.
Kui halli ei pääse ja suurem osa joostavatest kohtadest on talvise plögaga kaetud, siis Emajõe ürgorus leiab pea linnaosast sõltumatult mõne soolatatud trepi. Harjutusteks - ühel jalal hüplemised (1-2 astme kaupa), kiirjooksud trepist üles. Sajakonnale astmele läheneval trepil võiks teha mõlemat harjutust alustuseks 2 korda (30,40 või 50 hüpet ühel jalal, ülejäänd teisel), et hiljem jõuda 3-4 korrani.
Ühel jalal hüplemisega on selline probleem, et ühe jalaga ma seda teha ei saa. Ehk siis nagu ma juba siin varem maininud olen, siis on mul parema jala pindluu puudu ning sääreluu toetub pahkluule väga vildakalt. Jooksmist see ei sega (või tegelikult ma ei tea, kui kiiresti ma siis joosta suudaksin, kui jalg õieti otsas oleks), aga hüpelda ma sel jalal eriti ei suuda. Ja ainult vasakut jalga treenida pole vist ka eriti mõistlik? Kas kahel jalal korraga hüpeldes ei saa sarnast tulemust?
ReplyDeleteKamoon, vasakuga tõukad, kaugus-, kõrgus-, teivashüppes, tõkkejooksus ja pakkudelt startides. Vasakut siis treenidki. Peaasi et parem jalg hoojooksu välja veab, tõukejalg peab ikka tugevam olema.
ReplyDeleteTõkkejooksus tõukan paremaga, sest ma ei oska sellele maanduda.
ReplyDeleteKarl Lont ei valeta, aga mina ka ei valeta, kui ma ütlen, et just paremat jalga treenidki. Teed selle piisavalt tugevaks ja võtad lõpuks treppi ainult sellega. No tegelikult mitte päris nii - kumbagi kehapoolt ei tohiks eelisarendada.
ReplyDeleteKuna see on nii über-spetsiifiline juhtum, siis ei oska selle asja puhul midagi soovitada. Ise olen küll oma elus mõnikümmend sammu ebapädeva parema jala fibulaga teinud, aga isegi kui siis oli vähemalt pool sellest veel kandluule toetumas, poleks jooksmisest suurema keskendumisegagi midagi välja tulnud. Aga kui on võimalik, et sääreluu ja kandluu saavad liigese moodustamisega hakkama (liigesevalusid pole?) ja jooksmine-hüppamine (tõkkejooks, jumal hoia!) on võimalik, siis mis ei ole võimalik?? See kümnevõistlus on lühiajaline teema, aga pikemat perspektiivi silmas pidades võiks telefoni teel paar ortopeedi läbi helistada ja neist kellegagi konsulteerida.
Kuna on ikkagi väga raske ette kujutada, kui palju sa siis parema jalaga hüpelda suudad, ei teagi nagu midagi soovitada. Väikeste trepiastmeteni (1-astme kaupa) jõudmine võib ilmselt siiski reaalne olla. Põhiline ortopeediline soovitus - harjutus ei tohi valu põhjustada. Kahel jalal hüplemisel pole viga midagi, siis on koormuse päkale suunamine vist keerulisem ja kordusi peab säärepiirkonna väsitamiseks rohkem tegema. Aga mine astu austet Aule juurest läbi, saad soovi korral kümme erinevat harjutust. Alguses küsi päkale, pärast kogu 3000 punkti jaoks!
Rein Aule harrastajate treeninggrupis käivad väga lahedad inimesed, soovitan ka liituda, tõsiselt kohe :)
ReplyDelete