Lõpp oli lähedal

Mu tippsportlase karjäär oleks täna peaaegu õnnetu lõpu leidnud. Hommikul ärkasin üles ja üritasin kusele või hambaid pesema minna, enam täpselt ei mäletagi kumba ma teha tahtsin, aga esikus ootas mind üllatus. Astusin pahaaimamatult toast välja, aga sel hetkel kui jalg esikupõrandat puudutas sain aru, et kõik ei ole nii nagu tavaliselt. Alguses ei saanudki aru, et mis teisiti on, aga kui jalad spagaadiasendis olid ja käed kallistasid külmkappi, et mitte pikali kukkuda, siis mõistsin, et esiku põrand oli tavapärasega võrreldes kordades libedam. siis avastasin, et keegi oli põrandale paarisentimeetrise kihi toiduõli kallanud. Loogiline ka ju, sest Vuss oli öösel joomas käinud. Õnneks jäin terveks ja saan treenimist jätkata!

Tegin täna teise trenni.
Sörkisin rahulikult Raja pargi terviserajal. Üks ema oli oma väikse lapsega raja ääres ja kui ma neist mööda jooksin, siis ütles laps:„Tädi jookseb!", ema sai millegipärast aru, et ei olegi tädi ja ütles lapsele, et onu jookseb hoopis. Hetkel mul pole fotokat, aga paari päeva pärast teen paar pilti ja siis saab igaüks ise otsustada, kas ma sarnanen rohkem tädi või onuga.