Aastalõpu ball

Sorri, poisid ja tüdrukud, et ma tükk aega kirjutanud ei ole. Ma lihtsalt ei viitsinud! Nüüd jutustaksin paari sõnaga parimast aastavahetusepeost.

Päev-paar enne suurt pauku küsis Vuss mult, et kus ma aastavahetusel asun.Kuna keegi mind kuhugi tahtnud polnud, siis pidin vastama, et ei oka ütelda, kuna mitte mingisuguseidki plaane ei ole. No ja kuna tal polnud ka kuhugi paremasse kohta minna, siis istusime maha ja tegelesime ajugümnastikaga. Mõttespordi tagajärjeks oli suurepärane plaan, kuidas kultuurselt vana uue vastu vahetada. Teatavasti on päevas 24 tundi ja iga tunni kohta vähemalt üks ajavöönd. Idee kohaselt tuli iga kord kui kuhugi uus asta saabus kohalikus keeles head uut aastat soovida, kui võimalik, siis sooritada mõni kohalik uusasta rituaal ning kõige peale pitsike kangemat kulistada. Nii päevapöörijoonest kuni Kodu-Eestini välja. Algsete arvutuste kohaselt tegi see siis 10 pluss umbes 6 pitsi näkku, liitrites tähendab see nii umbes 0,6-0,7 l viina nosu kohta. Ega selline kogus täismeest maha ei murra ju?

Suurepärane generaalplaan olemas asusime potentsiaalseid ohvreid otsima. Helistasime paljudele, mõned olid plaanist vaimustuses, vähesed lubasid ise kohale tulla. Eelmisel õhtul hakkasime asja ette valmistama, varusime kärakat ja veidi näksimist ja isegi koristasime ürituse peaareeni ehk siis ühikatuba. Täiesti ära koristasime, isegi pühkisime ja pesime põranda ära. Pärast oli küll veider tunne ja et ennast mitte pedena tunda pidime õlut jooma.

Ettevalmistuste käigus riputasin ka uue riiuli seinale. See aga ei sujunudki nii ladusalt kui ma lootsin. Suurim kitsaskoht oli kruvide seina sisse orgunnimine. Et kruvi raudbetoonseina sisse saada tuleb enne tüübel seina sisse saada, selleks aga on omakorda soovitud kohta üks auk meisterdada. Viimati mainitud operatsiooni tarvis oli mul elektritrell. Ronisin toolile ja hakkasin pahaaimamatult puurima, kaua ei saanud oma tegevust jätkata, sest ühtäkki kärgatas kõuemürin ja sädemeid lendas kõigis kuues ilmakaares laiali. Järgnes pime pimedus ja tumm vaikus, mida segas ainult Vussi naer ja küsimus: "Mis see oli?" Järgnenud diskussiooni tulemusel järeldasime, et kas a) trellis oli mingi lühis ja see läks kärgatusega katki või b) puurisin auku kohas, kus seina sees on elektrijuhtmed. Siiamaani ei tea, mis see tegelik põhjus oli, aga hiljem puurisin veidi eemale uue ja parema augu.

Järgmisel hommikul ärkasin õudusunenäo peale üles, nägin unes, et ettevalmistused on poolikud ja üritus võib ära jääda. Õnneks siiski ei jäänud. Algus pidi olema kell 1400 päeval, vaevalt pool tunnikest varem tegin aga kohutava avastuse, selgub et eksisteerivad ka sellised ajavööndid, mis on Greenwichiga võrreldes +13, +13,5 ja +14. Ei olnud midagi parata, kiiresti oli vaja kolm tirilipskit alla saada. Mõeldud, tehtud. Edasi läks üritus plaanipäraselt. Aeg-ajalt tegime pitsikese ja soovisime kohalikes keeltes uut aastat, vahepeal mängisime kaarte, kuulasime muusikat ja vaatasime veidi telekat. Üritus oli kultuursem kui kultuuriministeerium! Nagu aimata võite, siis peale minu ja Vussi ei olnud kedagi kohale tulnud.

Algul nagu pähe ei hakanudki, rüüpasime veel natukese õlut ja gunnarit kõrvale, et aastavahetuse meeleolu kiiremini saabuks. Kamtšatka paiku tuli Madli paari šampusega külla. Kuigi šampanja pidavalt südamele kasulik olema, siis mälupildile ta ilmselgelt ei ole mitte kuidagimoodi kasulik. Järgneva paari tunni kohta on mälestuses suured augud ja vastuolud. Igatahes kui me Hiina jõudsime, siis läksime välja saluuti laskma, mida mina ainukesena mäletan, nagu hiljem on selgunud. Lõhkelaengud lasime õhku auto katuselt maja kõrval (nüüd hiljem järgi mõeldes, teinekord võiks targem olla ja purjus peaga mitte paugutada). Soovisime Chu Shen Tan, Vuss läks tuppa ja mina saatsin veidi Madlit, kes minema läks. Kui tagasi tuppa tahtsin minna, siis ma ei saanud seda teha, sest olin kaardi, millega uksel piiksutada, tuppa jätnud. Koputasin ja karjusin koridori ukse taga tükk aega, kuni lõpuks tuli päästeingel Vuss otsustav pilk silmis, veidi tuikudes ja millegipärast hari peos. Mõne hetke pärast sain aru, miks harja vaja oli. On kaks võimalust inimest sisse lasta, esiteks saab vajutada nuppu, mis ukse lukust vabaks päästab, aga Vuss kasutas teist võimalust. Ta lõi harjavarrega ukseklaasi ribadeks. Mul oli igatahes hea meel, et sisse sain. Valvurimutt ei olnud aga kahjuks minu arvumusega päri. Minuti-paari pärast oli ta kohal ja sõimas igal võimalikul viisil või ei sõimanud, ma ei mäleta täpselt. 

Et sündmusi paremini kirjeldada jutustan järgnevas tseenid näidendi vormis.

Vussikese 7 sõpra 

 

Tegelased:

Vuss, peategeleane

Tõnis, ehk mina siis

Valvurimutt, kuri võõrasema

Andry

Onu politsei

Tädi politsei

Paeluss

Esimene vaatus

Tegevus toimub kuskil hämaras väikeses toas, kus vedeleb veidi taarat ja muud prahti.

Kaks ilmselt purjus tegelast Vuss ja Tõnis tuigerdavad tuppa, mömisevad midagi arusaamatut, hirnuvad pikalt ja veidralt ja mömisevad, hirnuvad, mömisevad, hirnuvad....Kahe tegeleasega liitub A.

Tõnis: Misasja, mida sa siin teed?

Andry: Ma olen turvafirmast!

Tõnis Mida?...Ei ole?...Sa ajad paska?

Andry: Jah

Andry lahkub ja tema asemel tatsab tuppa suur suur inimene, kes on ilmselt naisterahvas.

ValvuriMutt (kurjalt): Noh, Varik, mis sul enda õigustuseks ütelda on?

Vuss viskab  mingi kahtlase nalja ja viskub ülevoolavalt naerdes voodile kõhuli ja veedab nii järgneva minuti, mille ajal Valvurimutt pidevalt midagi seletab. Tuppa siseneb tädi politsei, kellele sekundeerib ukse vahelt onu politsei.

Tõnis ( viskab voodisse surnult pikali sosistades Vussile) teeskle magamist, muidu tuleb pahandusi

Tädipolitsei (pöördub Vussi poole): Nii, sina oled see võõra vara lõhkuja?

Vuss: Selle ukse ve?

Tädipolitsei: Selle ukse jah! Kas oled siis veel midagi lõhkunud.

Tõnis(sositades):  Teeskle magamist.

Vuss: Ee...täna vist mitte. Kuulge milles siin probleem on üldse?

Valvurimutt: Kuule, sa juba seal all laamendasid!

Tädipolitei: Võõra vara lõhkumises.

Vuss: No ja mis siis on?

Onupolitsei: Kuule, ära keeruta, ma tean sind juba Kitzbergist.

Vuss: Oh, ma tean sind ka! Mäletad, mul läks seal tükk aega, otsisin oma saabast taga.

Onupolitsei: Mäletan, mäletan. Räägi, miks sa selle ukse ära lõhkusid?

Vuss: Ja mina lõhkusin!

Tädipolitsei: Aga miks sa seda tegid?

Vuss: No mis seal ikka siis?

 Sarnane vestlus jätkub veel suhteliselt pikalt. 

Teine vaatus 

Sama koht veidi hiljem 

Onupolitsei: Aga kes see teine on, kes siin poolpaljalt magab?

Tõnis tõmbab endale teki peale ja magab edasi

Valvurimutt: Ei, see elab ka siin, aga see on samasugune.

Valvurimutt ja politseinikud lahkuvad, sisenevad Andry ja Paeluss, kellel vist on rumm kaasas, ja pidu läheb edasi

Kokkuvõtteks õhtu kohta võib ütelda, et plaan jäi täitmata ja Hiinas jäi üritus katki. Kahjuks väga paljudes keeltes ei saanudki uut aastat soovida. Peamiselt kolmes keeles: A)inglise - Good(NB! mitte happy) New Year, b)vene - C новым годом, c)austraalia - Good New Year, mate. Lõpuks ka hiina keeles ja vahepeal ilmselt jaapani keeles, kuigi seda ei mäleta täpselt. Mäletan vaid, et helistasin jaapani keele eksperdile ja küsisin, kuidas see käib, aga kas soovida ka jõudsime see jääb igavesti lahendamatuks müsteeriumiks nagu Vana-India keel.

Aga selles mõttes läks hästi, et lõpuks jõudsime linna peale ka! 

Kaotatud/lõhutud
Koridori uks (sai juba mainitud, kuida ee juhtus)
harjavars  (sai juba mainitud, kuida ee juhtus)
2-3 pitsi (keegi ei tea asjast midagi)
õlleklaas (purunes arusaadamatutel asjaoludel)
peldiku ukse haak (ma jäin vetsu kinni ja ei saanud muud moodi välja, kui pidin mainitud vidina purustama)
3 male nuppu (ilmselt on kuskil olemas, aga kes üldse malet mängis?)
2 pakki pelmeene (ilmselt sõi keegi need ära)
köögi prügikati kaas (pole aimugi)

arvatavasti on midagi veel kadunud, aga kuna pole leidnud, siis ei tea, et on kadunud



Leitud asjad
tühjad viina ja rummi pudelid (keegi arvatavasti tõi ja jõi tühjaks)

Üks ärtu kaheksa (samasugune kui teised kaardid)





Head uut aastat ka uuel aastal!