Fotomeenutusi möödunud PEPist

Neile, kes kommentaare ei loe, link DB fotokunstigaleriisse.

Kaamerat oleks tarvis

Olin täna jooksmas käies sarnase olukorra tunnistajaks.
Sama umbjoobes meeskodanik roomas mööda maanteed Viljandi poolt Tartusse, autod sõitsid ühelt ja teiselt poolt mööda. Härra upitas end küll vahepeal ka püsti, aga siis roomas jälle keset teed edasi. Keegi tema pärast eriti kiirust ei vähendanud ning ei väljendanud enda reageeringut ka mingil muul moel.

PEP lõpplahendus ja telgitagused

Alates veerandfinaalidest iseloomustas Junn igat duelli, kui gigantide heitlust. Ilmselt aitas tal sellisele järeldusele jõuda eelnevalt tarbitud paras annus mõdu. Üldiselt on PEP muutumas aasta-aastalt aina rohkem alternatiivpõrandaalusestjoomingust peavoolulaiatarbemassiürituseks. Ega areng pole iseenesest ju halb, aga üritus ise vajaks ka väikest reformi, et ajaga kaasas käia. Lõhidalt kokku võttes, peaks järgmisel aastal rohkem pudeleid kaasama. Võiks mängu võtta kõik Eestis müügil olevad 2 liitrised või suuremad plastikballoonid. Kohe meenub kunagi maitstud Grossi Roheline Elektra, mis, ma kardan, võib isegi Säästu Kange troonilt tõugata.

Aga aitab tulevikus heietamisest ja suundugem tagasi minevikku, ehk siis PEP 2011 juurde tagasi.
Esimeses laki luuserite jõukatsumises jäi Eesti rahva seas suurt populaarsust nautiv Bock selgelt alla Mustale Jääkarule. Kahjuks ei ole säilinud andmeid, et kes kelle poolt või vastu hääletas.
Teises veerandfinaalis ristasid topsid C-alagrupi võidumees Taurus ja Presidendi Pilsner, loomulikult ei jätkunud pilsneril võiduks piisavalt maitsetugevust.
Säästu Kangele astus julgelt vastu Presidendi 8, aga sai haledalt peksa ja joodi ära.
Kõige tasavägisemaks osutus Diisli ja Rohelise Lahja Karu taplus. Võitjana väljus mängust Karu.

Juhtus nii, et alates poolfinaalidest olin mina köögitoimkonna ja serveerimise eest vastutaja. Kui ma nüüd päris ausalt ütlen, siis joodud alkohol oli veidi oma tööd minu kallal juba teinud. Jalad ei fokuseerinud enam kõige paremini, käed olid tõntsid, silmadel oli tasakaaluga probleeme. Samas olin täie mõistuse juures... no niivõrd kuivõrd.

Jõudsimegi esimese poolfinaalini. Siin said kokku Taurus ja Must Karu. Siinkohal on ajalugu veidi auklik, sest mulle pole teada kuidas ja millise tulemusega see duell lõppes (kui keegi kohalolijatest peaks midagi mäletama, siis andku teada). Igatahes finaali pääses Karu Must. Ja hea oli, et nii juhtus, sest Taurus oli kahtlaselt ära aurustunud ja seda oli pudelipõhjas vaid mõnesajad hädised tilgad järel ja finaalis poleks teda ilmselt kõigile jätkunud.

Teine poolfinaal oli vähem segane, sest siin võistlesid Säästu Kange ja Lahja Karu.
Täpselt pole teada, aga üks ambaal hääletas Kange vastu. Aga kui ma nüüd veidi meenutan, siis see olin vist mina ise.

Kolmanda koha selgitamine oli kõige huvitavam protsess. Ühtedesse topsidesse valasin Karu õlut ja siis olin lõhkise küna ees, et kumba kahest teistesse topsidesse villida. Pikalt mõtlesin, siis taipasin, et ainult finaali jõudnud võistlejad ongi järel. Tauruse, kes oleks pidanud võistluses osalema, pära oli juba varem ära tarbitud. Ei jäänudki muud üle, kui ainult ühed topsid serveerida. Vuss oli ainuke, kes taipas, et midagi on valesti, aga teha polnud midagi ja Lahja Karu hääletati kolmanda koha vääriliseks.

Tähelepanelikumale lugejale on juba selge, et finaalis kohtusid Säästu Kange ja Must Karu. Kaks Gašat, kes on Virumaalt pärit, olid Viru Karu poolt, aga teised, kes pole Virumaalt, andsid oma hääle Säästu kangele, kes krooniti võitjaks.


Täpselt pole teada millal õnnetus juhtus, aga PEPi käigus sai rämedalt peksa meie (mitte Gaša!) käimla vesiklosett. WC põrand oli kaetu lainetava veekihiga. Täpsemal uurimisel selgus, et loputuskast ja pott olid teineteisest lahti ühendatud. Õnneks, olen ma kuldsete kätega mees ja tegin asja korda. Kuigi ega see kerge ei olnud, sest tualetti oli vahepeal sihtotstarbeliselt kasutatud ning aroomid ei olnud ni meeldivad, kui nad on Kalevi komivabrikus. Tunne oli umbes täpselt selline:

Veel PEPist

A alagrupp

Võistkonnad:
Presidendi 8
Bock
Karu Ice
Lahja Karu

Selgelt jäi viimasele kohale jääkaru jääõlu. Arvestades et mingi aasta jäi see õlu piinlikul kombel kolmandaks, siis võeti selle pära joomine ette ülevoolavate rõõmuhõisete saatel. Kolmandale kohale platseerus enda kohta äärmiselt nõrga tulemusega Bock tüüpi Bock õlu. Samas oli tema esitus piisavalt muljetavaldav, et õnneliku kaotajana järgmisesse ringi edasi pääseda. Teise koha vääriliselt esines presidendi nimeline õlu Presidendi 8. Piinlik teataa, aga alagrupi võidu võttis kõige lahjem (4,9%) tegija - roheline karuõlu.

Selle piinliku tulemuse üheks vabanduseks peab mainima et, vaatamata minu vastuseisule, topiti kõik pudelid enne algust Snaige külmkappi. See aga teatavasti tapab suure osa meeldivast plastikõlle maitsest. Veidi hiljem mõistsid teised degusteerijad, et mul oli järjekordselt õigus ja pudelid tulid kapist välja.

B alagrupp

Võistlustulle astusid:
Säästu Kange
Blond Ice
Presidendi Pilsner
Must Karu

Häbiväärsele viimasele kohale jäi õigustatult Blond Ice, kes mõned head aastat tagasi kogu võistluse kinni suutis panna. Järjekordselt külas pärajoomise algul vali aplaus. Kolmanda koha saavutas kange tegelane Must Karu, samas oli ta ainuke, keda Säästu Kange alistada ei suutnud. Kindla teise koha võitles enesele pilsner  Presidendi Pilsner. Väärika alagrupivõidu võttis suurfavoriit Säästu Kange.

Hilem nimetati B-grupp surmagrupiks, veel hiljem nimetati B-grupiks tagasi, kui selgus, et üks edasipääseja oli pilsner.

C alagrupp

Maitsmisele kuulusid:
Disel
ALeKukk Pilsner
Gold Mine
Taurus

Mitte väga kindlalt, kuid siiski piisava varuga, jäi viimasele kohale ALeKukki Pilsner. Kolmanda koha saavutas sama punktikogusega kuid veidi paremate väravatevahega ainus suures pudelis õlu (2,5l) ja samas ka ainuke välismaa esindaja Gold Mine. Kuna tulemus oli täpselt võrdne B-grupi kolmanda koha omaniku Musta Karuga, siis tuli kahe viimatimainitu vahel korraldada ümberjoomine. Selle võitis suure või väikese eduga (keegi enam ei mäleta) eestimaine tegija. Alagrupi teiseks ronis Diseli nimeline õlu, kes leppis kõik kolm kohtumist viiki. Selgelt kõige kõvema maitsega plastik oli selles grupis Taurus.

Järjejutt PEPist jätkub homme või ülehomme.

Häda ajab Taurust jooma.

PEP 2011

 On mõned traditsioonilised üritused nagu Rocksummer ja Õlletest, mis iseenesest on küll rahva seas populaarsed, aga samas mitte piisavalt sügava sisuga, et püsima jääda. On ka teistsugused üritused nagu Meie Mehe suvetuur või PEP, mis lihtsalt poevad igale endast lugu pidavale inimeseloomale hinge või krae vahele ja on seega ajatult jätkusuutlikud.

Lühidalt oli seekordne PEP selline, et kui ärkasin, siis oli rahvas palloonidega ukse taga. Aga kuuldus heast üritusest on rahva seas levinud ning ettevõtmine on muutunud liiga grandioosseks, et seda meie väikeses katusekorteris läbi viia ja seekord toimus ettevõtmine Gaša tagasihoidlikus peosaalis.

Hea ja meeleoluka õhustiku loomiseks oli varutud suurel hulgal äärmiselt halba muusikat.

Veel enne, kui saime degusteerimisega pihta hakata, juhtus selline veider lugu, et lasin kogemata enda topsi tilgakese odekolonni "Hugo Boss". See takistas õhtupooliku esimeses osas plastikõlle võimsa aroomi hindamist. Samas oli ka maitse tajumine häiritud, aga seda hoopis teisel pühjusel. Nimelt olin eelmisel õhtul külastanud Reggestiilis alternatiivaktsiooni ja sellega seoses tarbinud suuremas koguses erinevaid etanooli sisaldavaid tökateid, mis tekitasid mulle järgmiseks päevaks halva enesetunde, mida võib ka pohmakaks kutsuda, ja sellepärast oligi algul õllede maitsete eristamisega probleeme, sest kõik olid maitsetud nagu nad oleksid Rootsis tehtud.

Vaatamata raskustele hakkasime vapralt degusteerima. Üks õlu võitis teist, teine jäi kolmandaga viiki, aga siis võitis jällegi neljandat ja mõni kaotas ka. Vahepeal tegi keegi nalja ja siis joodi pärasi ja tehti vel paar nalja, kuulutati Säästu Kange järjekordselt kõige maitsvamaks plastikõlleks ja mindi magama.

Selline siis oligi kogu üritus.

Jää kanalile, sest järgmises osas täpsustame fakte ja vastame muuhulgas järgnevatele küsimustele:

1. Kelle voodisse ja kellega Gaša magama jäi?
2. Kas Taurus ka osales ja kuidas ta nii kahtlaselt kiiresti otsa sai?
3. Kas kellegi WC hakkas uputama ja mis edasi sai?
4. Kuidas juhtus nii, et kolmanda-neljanda kohamängus osales ainult üks õlu?
5. Kas midagi huvitavat ka juhtus?

Üks plastik on hullem kui neli klaasis.

Hoiatus!

Homme on PEP, vedage ennast kohale, nimelisi kutseid ei tule!

Küsitlus

Täna tekkis minu väikeses vesipeas küsimus, et kas blogilugejad on lihtsalt kiibitsejad või on nad samaaktiivsed sportlased, kui mina seda olen. Seega panin küsitluse püsti. Ootan aktiivset osavõttu.
Vihjeks veel nii palju, et trepist üles või poodi kõndimine ei ole trenn, bussi peale jooksmine ei ole trenn, seks ei ole trenn, kõrtsust koju roomamine ei ole trenn, jne...

Teistmoodi jooksmine

Avastasin, et kui mitteharjumuspärasel kellaajal jooksmas käia, siis võib hoopis teistsuguse elamuse osaliseks saada. Algul oli harjumatu, et igalpool on valge nagu pilvepeal. Harjusin ära ja olin hämmeldunud, et valgel ajal on jooksuraja ääres kõik teispmoodi pimedaga võrreldes.

Ole julge ja proovi ise ka valges jooksmist, soovitan!

?

Vabandust, üks hästi kiire küsimus, kui tohib küsida, siis tahaks teada, et huvitav miks meil paat vannitoas on?

Niisama lora

Eile juhtus selline vahva lugu, et jooksin ühest tee ääres passivast kassist mööda. Aga kass ei jäänud passima, vaid asus mind vaikselt jälitama. Oli mind mõnda aega juba jälitanud, kui jõudis laternavalguse kätte ja siis ma nägin, et kass oli hoopis rebane.

Paar päeva varem juhtus teine vahva lugu. Seisime Gašaga Möku ees, kui meie juurde astus üks noorema poolne noormees. Teretas ja teatas, et kuigi lähiümbruses viibib veel sadakond inimest, siis tuli ta meiega juttu rääkima, sest me pidavat olema kõige sümpaatsemad. Teeb tuju heaks, et noorus ei olegi täiesti hukas!

Küsimused

Mis firma kingad sul on?
Kelle õlu see on, mida sa jood?
Mis sul viga on?
Kas ma pean teadma, kes see Urbo Vaarman on?
Kus sa esimesel detsembril käisid?
Miks sa mulle kunagi lilli ei kingi?
Mis su blogiga juhtunud on?

Vot selliseid keerulisi küsimusi on minu pihta suunatud viimasel ajal. Piinlik lugu, aga oskan ainult kõige viimasele küsimusele vastata. Seda ma siin teengi nüüd! Midagi ei olegi juhtunud, ma olen lihtsalt elanud igavat ja suurte sündmustevaest tavalise lihtsa inimese tüütut halli elu.

Ükspäev siiski juhtus midagi märkimisväärset. Käisin Tartu tarbimisusku inimeste Mekas Lõunakas. Olin just oma taaratšeki rahaks teinud, nukrutsesin, et kui ma edaspidi ka nii kasinalt joon, siis võin veel vähem teenima hakata.

Järsku ilmus ei tea kust nagu siil udust minu ette perekond Londo. Sellega seoses ka järgnev rõõmusõnum kõigile, kes last veel näinud ei ole. Poiss pole õnneks Hanneselt midagi pärinud, vastupidi, põnn on igati nägus.

Maailma avastamas

Tegin täna kaks olulist avastust. Esiteks, et vormikõver on millegipärast allapoole paindunud viimasel ajal. Aga samas ma teadsin seda juba ja see on peatselt muutumas. Teine avastus oli aga hoopiski huvitavam. Kuna ma oma pulsikella sügisel salapärasel kombel kuhugi Pirita jõe kaldale kaotada suutsin, siis ma laenasin endale asenduskella (Polar F4 - The Polar F4 is Polar's first Women's specific watch). Aga täna oli selline jama, et enne jooksu ei suutnud pulsivöö asukohta lokeerida. Oma suures taibukuses (tegelikult küll Vussi soovitusel) võtsin vana kella vöö ja oh püha hamstrit vana vöö toimis uue kellaga sümbioosis nagu mänd ja riisikas. Kell on siis Polari oma ja rihm Sigma toodang. Vot on alles elu.

Karske periood

Kui mitte arvestada 1. jaanuari varahommikust erinevate kangete ja lahjemate alkoholi sisaldavate jookide manustamist, kui ära unustada eilne 3 ja poolt õlut ja ükspev peale sauna võetud üks õlu, kui mainimata jätta mingil päeval kahepeale ära limpsitud Vana Tallinna kreemijook ja paar päeva hiljem maitstud šampus, siis ma olen sel aastal täiesti kaine olnud. No tegelikult võtsin ükspäev viisakusest ja külmast üle saamiseks ka klaasikese hõõgveini, aga siiski üldiselt ma peaaegu ei joogi viimasel ajal. Veider tunne!

...

Praen sibulaid ja porgandeid, lubasin endale hetke puhkust pannilabida liigutamisest, seisan ise ka ei tea miks köögiuksel, ühe käega hoian telefoni vasaku kõrva ääres, teise käega sügan mõnusalt munandeid. Äkitsi, keegi köhatab kusagil läheduses, tõstan pilgu, minu ees seisab naisterahvas ja vaatab mind väga kummalise pilguga. Taipan, et blokeerin tema teed pliidi juurde, teretan viisakalt, lõpetan sügamise, asetan mobiili püksitaskusse ning asun aktiivselt porganeid ja sibulaid edasi praadima.

Euro

Juhtusin raadiost eile kuulma, et rahvale ei meeldi, et euro tuli ja hinnad pidavat tõusnud olema. Hiljem käisin poes ja seal selgus, et raadio valetab suu sisse!

Minu ees järjekorras seisis uriinihõngulise parfüümiga üleliia lõhnastatud härrasmees, kes päris noorukese müüjanna käest: "Mitu evro?" ning lehvitas samal ajal Hot-nimelist süütevedeliku puhdelit. Olles vastuse ära kuulnud hõikas ta rõõmsal häälel: " Oхоo...хорошо!!"