PEP lõpplahendus ja telgitagused

Alates veerandfinaalidest iseloomustas Junn igat duelli, kui gigantide heitlust. Ilmselt aitas tal sellisele järeldusele jõuda eelnevalt tarbitud paras annus mõdu. Üldiselt on PEP muutumas aasta-aastalt aina rohkem alternatiivpõrandaalusestjoomingust peavoolulaiatarbemassiürituseks. Ega areng pole iseenesest ju halb, aga üritus ise vajaks ka väikest reformi, et ajaga kaasas käia. Lõhidalt kokku võttes, peaks järgmisel aastal rohkem pudeleid kaasama. Võiks mängu võtta kõik Eestis müügil olevad 2 liitrised või suuremad plastikballoonid. Kohe meenub kunagi maitstud Grossi Roheline Elektra, mis, ma kardan, võib isegi Säästu Kange troonilt tõugata.

Aga aitab tulevikus heietamisest ja suundugem tagasi minevikku, ehk siis PEP 2011 juurde tagasi.
Esimeses laki luuserite jõukatsumises jäi Eesti rahva seas suurt populaarsust nautiv Bock selgelt alla Mustale Jääkarule. Kahjuks ei ole säilinud andmeid, et kes kelle poolt või vastu hääletas.
Teises veerandfinaalis ristasid topsid C-alagrupi võidumees Taurus ja Presidendi Pilsner, loomulikult ei jätkunud pilsneril võiduks piisavalt maitsetugevust.
Säästu Kangele astus julgelt vastu Presidendi 8, aga sai haledalt peksa ja joodi ära.
Kõige tasavägisemaks osutus Diisli ja Rohelise Lahja Karu taplus. Võitjana väljus mängust Karu.

Juhtus nii, et alates poolfinaalidest olin mina köögitoimkonna ja serveerimise eest vastutaja. Kui ma nüüd päris ausalt ütlen, siis joodud alkohol oli veidi oma tööd minu kallal juba teinud. Jalad ei fokuseerinud enam kõige paremini, käed olid tõntsid, silmadel oli tasakaaluga probleeme. Samas olin täie mõistuse juures... no niivõrd kuivõrd.

Jõudsimegi esimese poolfinaalini. Siin said kokku Taurus ja Must Karu. Siinkohal on ajalugu veidi auklik, sest mulle pole teada kuidas ja millise tulemusega see duell lõppes (kui keegi kohalolijatest peaks midagi mäletama, siis andku teada). Igatahes finaali pääses Karu Must. Ja hea oli, et nii juhtus, sest Taurus oli kahtlaselt ära aurustunud ja seda oli pudelipõhjas vaid mõnesajad hädised tilgad järel ja finaalis poleks teda ilmselt kõigile jätkunud.

Teine poolfinaal oli vähem segane, sest siin võistlesid Säästu Kange ja Lahja Karu.
Täpselt pole teada, aga üks ambaal hääletas Kange vastu. Aga kui ma nüüd veidi meenutan, siis see olin vist mina ise.

Kolmanda koha selgitamine oli kõige huvitavam protsess. Ühtedesse topsidesse valasin Karu õlut ja siis olin lõhkise küna ees, et kumba kahest teistesse topsidesse villida. Pikalt mõtlesin, siis taipasin, et ainult finaali jõudnud võistlejad ongi järel. Tauruse, kes oleks pidanud võistluses osalema, pära oli juba varem ära tarbitud. Ei jäänudki muud üle, kui ainult ühed topsid serveerida. Vuss oli ainuke, kes taipas, et midagi on valesti, aga teha polnud midagi ja Lahja Karu hääletati kolmanda koha vääriliseks.

Tähelepanelikumale lugejale on juba selge, et finaalis kohtusid Säästu Kange ja Must Karu. Kaks Gašat, kes on Virumaalt pärit, olid Viru Karu poolt, aga teised, kes pole Virumaalt, andsid oma hääle Säästu kangele, kes krooniti võitjaks.


Täpselt pole teada millal õnnetus juhtus, aga PEPi käigus sai rämedalt peksa meie (mitte Gaša!) käimla vesiklosett. WC põrand oli kaetu lainetava veekihiga. Täpsemal uurimisel selgus, et loputuskast ja pott olid teineteisest lahti ühendatud. Õnneks, olen ma kuldsete kätega mees ja tegin asja korda. Kuigi ega see kerge ei olnud, sest tualetti oli vahepeal sihtotstarbeliselt kasutatud ning aroomid ei olnud ni meeldivad, kui nad on Kalevi komivabrikus. Tunne oli umbes täpselt selline: