Vanad asjad

 Vahepeal on üpris mitu huvitavat asja juhtunud, millest oleks võinud pikemalt kirjutada, aga mul polnud ei aega ega viitsimist. Nüüd kirjutan mõnest lühidalt, panen numbrid ette, et paremini aru saada oleks, kus on ühe jutu ots ja teise teine ots.

I
Kõigepealt alustan sellega, et eelmisele teemale tuli oodatust vähem vastukaja (kui välja arvata Detsibelli suutmatus oma masinat kontrollida). Mina olen endiselt seda meelt, et naised võiksid/peaksid ka kümnel alal osalema. Riputasin selleteemalise küsitluse ka üles. Samuti panin teemale külge sildi nimega "10 vs 7 naised", nii et kui keegi ümber mõtleb ja tahab veel teemat kommenteerida, siis on seda kõige lihtsam teha vastavale sildikesele klikkides, see asub kusagil ülemises vasakus nurgas.

II
See lugu juhtus ühel ilusal hommikul, kui ma ärkasin oma mõnusas pehmes pesas. Vuss oli juba ärganud ja Paelussi külla kutsunud. Nüüd arvate, et tuleb mingi lugu rämedast joomisest? Aga ei tule! Juttu tuleb hoopis kõrvaltoa Alekseist. Too on selline mees, kes ei usu gravitatsiooni ja arvab, et geenide asemel on meil veregrupid.
Tol kenal hommikul oli meil esikus juba teist päeva järjest suur veeloik, sest ma sulatasin külmkappi. Eelmisel päeval see vesi Alekseid ei seganud, aga tol hommikul ta avastas, et külmkapp on katki. Vuss küll näitas talle, et stepsel on seinast väljas. Kuna Aleksei on tark poiss, siis ta ei uskunud nii lihtsasse lahendusse ja teatas, et asi pole selles, et stepsel seinast väljas on, vaadaku parem kui palju freooni põrandal on. Ka peale seletamist ei uskunud ta, et põrandal on vesi mitte freoon.
Mõne minuti pärast lendas meile küll grupeering töömehi, kes tulid freoonihäire peale kiirustades kohale. Neile oli õnneks võimalik selgeks teha, et põrandal on vesi ja freeonil on üldse selline omadus, et ta kipubtoatemperatuuril aurustuma.
See ei ole muidu esimene kord, kui meil Alekseiga probleeme on. Tänu temale on meil selline olukord, et peldikus on meeldiv käia, aga vannitoas haiseb hullemini kui kalakombinaadis ja prügimäel kokku. Olen mõtelnud, et peaks peldikupotis pead pesema hakkama, siis saab pesemise ajal hingata ka. Arvatavasti on asi selles, et Aleksei ei kuse mitte WCs vaid vannitoas ja ma ausalt ei imesta, kui ta ka situb vanni.
Vot selline tore naabripoiss on meil!

III
Järgnevat lugu ei soovita nõrganärvilistel koduperenaistel lugeda.
See juhtus peale presidendidebatti. Või no täpsemalt peale debatti ja mitut toredat peokohta kesklinna kandis. Kell oli hommik. Istusin köögis ja jõin vett, kui Vuss koju jõudis. Esimese asjana sõi ta ära kõik mingigisugust toiteväärtust sisaldavad produktid. Viimasena neelas alla kalakonservi, õnnetuseks on kala sees luud, need jäid talle kurku kinni. Selle tulemusel läks miskne refleks tööle ja Vuss sattus peldikuse öökima. Toimetas seal päris pikalt, tuli siis väsinult tuppa tagasi ja
teatas: "Mulle aitab, ma oksendan siiasamma!"
Vastasin, et võta siis vähemalt ämber või midagi..
"Ei aitäh!"
"Ma võin ise ämbri tuua..."
"Pole vaja, ma saan hakkama"
 Siis keerasin mina magama ära ja kuna ma olen hea inimene ja kellelegi halba ei taha, siis ma ei ütle, kas peale jutuajamist oli keegi kuhugi maosisu paotanud.

IV
Eelmisel nädalal kui käisin spermakultuuriloengut kuulamas, siis sain inimeste tõelist julmust tunda. Enam ei ole miski püha!
Kuna oli kiire, siis ühendasin kasuliku meeldivaga ja võtsin taarakilekotid seminari kaasa. Jätsin need ilusasti ukse taha. Aga alatud akadeemikud varastasid mu taara ära. Kui madalale saab veel laskuda? Õnneks õnnetus linna peal haarang korraldada ja sain kõik pudelid ilusasti ja tervelt tagasi, hiljem leidsin veel ühe juurdegi.