Proovi sellega otsida!

Custom Search

Dec 11, 2009

Elu on selline

Imelik, kuidas igasugused asjad juhtuvad. Sul pole neid planiski juhtuma panna, aga nemad juhtuvad nagu iseenesest.

Mõtlesin eile õhtul instas geelitama hakata, aga seal oli hoopiski põrandate poonimine ja mind ei lastud sisse. Niisama tühja telekat vaadata või tuba koristada või kududa ka ei viitsinud. Õnneks või õnnetuseks toimus linna teises otsas, tegelikult küll rohkem keskel, Kitzbergi maja soolaleivapidu. Mõtlesin sealt korraks läbi hüpata... ja hüppasingi, aga veidi kauemaks kui korraks. Esialgne idee oli, et eriti palju ei joo, võtsin ühe pooleteitliitrise sideruuno kaasa ja arvasin et see on kõik, mida õhtu jooksul tarvitan. Aga kalkun ka arvas, et muneb, aga tegelikult hoopis sittus.

Seltskond oli liiga meeldiv ja erinevad joogid liiga maitsvad, et kaine olla. lohuav on see, et vhemalt 3 inimest peale minu arvasid samamoodi ja lõpetasid ka samamoodi. Samas maksimaalselt purju ma ennast siiski ei joonud, see-eest aga jauram jõi ja hakkas kõvasti laulma/karjuma, nii et onud politseinikud tulid kohale ja ajasid pooled inimesed minema.

Õhtul umbes poolteist tundi prast viimast õlut puhusin 1,1 promilli, mis on tegelikult ju suhteliselt vähe? Igatahes täna erilist pohmakat ei ole ja õhtul lähen jooksma.

1 comment:

  1. Kurat, sa oled juba teine inimene, kes ytleb, et ma olla eila kovasti kisanud. Ausalt, ma ise kyll nagu seda ei teinud, aga see selleks. Ohtu lopetasin viinaga ja tana hommikul, oigemini peale keskpaeva, tegin jalle vaiksed tropid Kitzbergis, sest juhtusnii, et arkasin seal.
    Ohtul pesahylgamisele.
    Davaite budem pit!

    ReplyDelete

 
free counters Locations of visitors to this page Bookmark This Site