Sadulas tagasi

Armsad blogilugejad, nagu te kindlasti märkasite, siis blogi oli kümmekond päeva talveunes. Tõnn3000 tiim on saanud arvukaid kaebusi, et ilma selle blogita on päevad kuidagi igavad ja sisutühjad. Aga enam pole vaja muretseda, sest tänasest alates on teie päevad jälle päikest ja naeru täis.

Paari sõnaga sellest, et mis vahepeal juhtus ja kus ma peidus olin:
Poolas käisin.

Siis tulin Tartusse tagasi ja lootsin aktiivselt trenni ja laboritööd tegema hakata. Kuid elu ei ole nii lihtne, et kui midagi tahad, siis seda sa ka saad. Midagi asjalikku ei saanud tegema hakata, sest Sült meile Tartusse külla. Sai veidi alkot maitstud... millegipärast läksid Poolast kingitusteks toodud õlled kaduma. Paar päeva hiljem läks Sült minema ja kõik teised kadusid ka ära.

Olin üksi, pohmakaga. Vaatasin telekat ja mängis netis malet, midagi muud ei teinudki. Kõige kaugem koht, kuhu ma terve päeva jooksul jõudsin oli WC, mida aeg-ajalt ka käimlaks kutsutakse, ma ei tea küll miks, sest ega sa seal ei kõnni ju, pigem ikka istud või siis seisad voolik peos.

Täna käisin peale pikka pausi jooksmas. Kui päris ausalt õelda, siis suht sitt oli. Mitte nii aus hinnang oleks, et enesetunne oleks saanud veel hullem olla.

Homme teen kalendri korda, siis selgub kui pikk paus täpselt oli.

Ma ei saa mainimata jätta, et ajasin erinevates seltskondades palju kõneainet pakkunud vuntsid maha. Miks? Sest käisin ükspäev Detsibelliga Zavoodis. Mis siis? Db oli ka endale vuntsi ette kasvatanud. Tema alfaisasliku isegi Breznevi kulmudest uhkema ninaaluse karvametsa kõrval olid minu vurrud nagu teismelise piimakarvad.