Esimene add-on

Multitalent, nagu ma olen, tegelesin siin paar tunnikest kerge progemisega. Sain päris kena asjandusega maha, nimelt meisterdasin Luida imevalemile korraliku kodu, aga nagu minus suureks (väga suureks) pettumuseks selgus, siis blogspot ei aksepteerib ainult HTML-i ja PHP-d mitte, aga kuna suure osa koodist meisterdasin just PHP juppidest, siis ei saa ma meistritööd blogisse toppida.

Riputasin selle siis teise kohta... siia

Praegu pole see vel päris valmis, saab ainult punkte mitte sentimeetreid ega sekundeid sisestada ja nulli ta ei tunnista.

Lumi

Kuna täna oli ainult -10 kraadi külma, siis otsustasin, et olen piisavalt Põhjamaa mees, et olen sellise pehme ilmaga võimeline jooksma küll. Tõmbasin dressid üll ja pistsin punuma. Algus oli ilus, aga kui linn ära lõppes ja ma lagedale alale jõudsin, siis adusin, et talv on tugevam kui tahe joosta. Mitte külm ei olnud see mis segas vaid hoopis tuisk. No tegelikult tuisk otseselt mitte, aga selle tagajärjed. Pole just väga meeldiv põlvini hanges joosta, eriti kui veidi hämar on juba ja ei näe kus tee lõppeb ja kraav algab.

Õnneks olen ma osav ja jõudsin elusana koju tagasi...pluss enamiku teekonnast läbisin ikkagi joostes.

Malefinaal

Eile oli seesinane õhtu, kui pikalt toimunud Genklubi oikumeeniline taidlusmale oma õnnetu lõpu leidis. Täna oma taiplikusele ja kindlameelsele otsustusvõimele olin minagi ennnast nelja parima hulka suutnud vingerdada. Suur töö tehtud oli veel vaja vaid kaks mängu võita.

Poolfinaallauda sammusin juba kergelt svipsis, aga seda enesekindlamalt. Mängus tegin kõik ilusasti ja hästi kui mõndasi kahtlaseid käike mitte arvestada. Tulemus oli see, et vastupidiselt suurtele ootustele ma parima kahe hulka ei pääsenud. Aga ega see mind väga ei morjendanud, sest seda rohkem julgesin kohapeal tasuta pakutud veini kurku kallata.

Ma siin hiljuti avastasin, et ma mõjun alkoholile külgetõmbavalt, sest nii kui ma kuhugi lõbustusasutusse või peole lähen, siis kohe hakkavad erineva protsendiga joogid mind ründama. Ründavad nii kaua kui parimad (või odavamad) on mulle sisse pugenud.

Õhtu ise oli igati positiivne, ma ei viitsi hakata seda ümber jutustama, sest midagi väga sensatsioonilist ei juhtunud. Mainin ainult seda, et hommikul teatas Vuss enesekindlalt, et seekord tal mäluauke ei olnudki. Muidugi hiljem slgus, et ta ei mäletanud ei Mökus ega Zavis käimist ja ka mitte seda, et mängisime mitu partiid lauajalkat.

Uuri milleks sa võimeline oled

Nüüd on asjaolud sellised, et tegin Luida imevalemist interaktiivse mänguasja, mille leiab siit.

Aga selleks, et sada õigus seal ise midagi muuta, peab mulle oma emaili andma. Nii et kõik, kes seda soovivad kommenteerivad seda postitust nii, et kirjutavad oma mailiaadressi ka kuhugi üles. Enda nime ei ole vaja, ainult mail. Kui on olema, siis võiks gmaili oma olla, aga teistega peaks ka saama.

Teie kaebustele ja soovidele reageerin maksimalselt kahe puhkepäeva jooksul.

Luida imeriist

Kõige tuntum tundmatu molekulaarbioloog ja Eesti esimüntija Hannes Luidalepp hakkas statistikuks ning meisterdas valmis sellise tööriista, millega saab ainult kahe ala põhjal teada, kui mitme punktimees parasjagu kümnevõistluses oled. Tegelikult on asjanus spetsiaalselt minu jaoks valmistatud, aga sobib ka teistele.

Riist ise asub siin

Loomaporno

Eesti parim lühifilm nüüd juutuubis üleval.

Järeldus

Kui ei joo, siis ei ole midagi huvitavat kirjutada ka!

Aga vaadake parem fotosi!
Ühel öösel otsisin interneti sügavustest ilusaid pilte. Leidsin nii mõnegi üpris huviäratava pildi. Vaadake ise ka:

 

Nii juhtub kui mängu liiga tõsiselt võtta.

 

 

Jalgpalli küll enam mängida ei taha!

 

 

Ma olen aru saanud, et jalgadel joostes on võimalik kiiremini liikuda, aga samas mida ma ikka õigesti jooksmisest tean...

'Seda pilti tasub veidi pikemalt imetleda, iga inimese näost leiab terve peatüki jagu emotsioone

Suusatamas

Käisin Londoga Tähtveres suusatamas. Kahjuks ma ei oska õelda, mitu kilomeetrit ära sõidetud sai, sest dendropargi radade kaarti internetis ei ole.

Üks lõbus vahejuhtum tuli ka ette. Mingil hetkel tuli Londo vastu, ma mainisin talle, et polegi nii hirmsa laskumised, kui me kartsime. Järgmisest nõlvast tuhisesin alla mitte suuskadel vaid perse peal.

Treeningutest

Nüüd jälle paar treeningut ka muu kompoti sekka ära tehtud.

Täna üritasin kõrgust hüpata. Leebelt üteldes, üldse ei tulnud välja! Suurim kõrgust, millest üle lennata suutsin, oli 1 meeter ja kolmkümmend sentimeetrit. Kuidagi ei suutnud õiget hoojooksu üles leida. Mul oleks treenerit vaja! Enne sai Nuki käest asju küsida, aga too on nüüd Aafrikas lõvide keskel.

Eilne treening jõusaalis kulges kõvasti paremini kui täna maneezis. Hiljuti jooksis kanal2 pealt mingi Võsapetsi reklaam, kus nimiosaline rusikaga telliskivi seina lammutas ja karjus: "Mina...mina olen Kalevipoeg!" No vot, viimasel korral jõukas valitses mind täpselt samasugune tunne.

Peale minu olid rauda kangutamas ka kaks vene kutti, kes terve aja rääkisid sellest, et Narvas on küll hea, aga Ameerikas on veel parem. Aga lõpus kui ma ära läksin, siis üks avaldas saladuse, et ta ei tahakski tegelikult Ameerikasse vaid hoopis Prantsusmaale, sest seal on nii hea koht, et isegi ameeriklased tahavad sinna kolida.

Aastalõpu ball

Sorri, poisid ja tüdrukud, et ma tükk aega kirjutanud ei ole. Ma lihtsalt ei viitsinud! Nüüd jutustaksin paari sõnaga parimast aastavahetusepeost.

Päev-paar enne suurt pauku küsis Vuss mult, et kus ma aastavahetusel asun.Kuna keegi mind kuhugi tahtnud polnud, siis pidin vastama, et ei oka ütelda, kuna mitte mingisuguseidki plaane ei ole. No ja kuna tal polnud ka kuhugi paremasse kohta minna, siis istusime maha ja tegelesime ajugümnastikaga. Mõttespordi tagajärjeks oli suurepärane plaan, kuidas kultuurselt vana uue vastu vahetada. Teatavasti on päevas 24 tundi ja iga tunni kohta vähemalt üks ajavöönd. Idee kohaselt tuli iga kord kui kuhugi uus asta saabus kohalikus keeles head uut aastat soovida, kui võimalik, siis sooritada mõni kohalik uusasta rituaal ning kõige peale pitsike kangemat kulistada. Nii päevapöörijoonest kuni Kodu-Eestini välja. Algsete arvutuste kohaselt tegi see siis 10 pluss umbes 6 pitsi näkku, liitrites tähendab see nii umbes 0,6-0,7 l viina nosu kohta. Ega selline kogus täismeest maha ei murra ju?

Suurepärane generaalplaan olemas asusime potentsiaalseid ohvreid otsima. Helistasime paljudele, mõned olid plaanist vaimustuses, vähesed lubasid ise kohale tulla. Eelmisel õhtul hakkasime asja ette valmistama, varusime kärakat ja veidi näksimist ja isegi koristasime ürituse peaareeni ehk siis ühikatuba. Täiesti ära koristasime, isegi pühkisime ja pesime põranda ära. Pärast oli küll veider tunne ja et ennast mitte pedena tunda pidime õlut jooma.

Ettevalmistuste käigus riputasin ka uue riiuli seinale. See aga ei sujunudki nii ladusalt kui ma lootsin. Suurim kitsaskoht oli kruvide seina sisse orgunnimine. Et kruvi raudbetoonseina sisse saada tuleb enne tüübel seina sisse saada, selleks aga on omakorda soovitud kohta üks auk meisterdada. Viimati mainitud operatsiooni tarvis oli mul elektritrell. Ronisin toolile ja hakkasin pahaaimamatult puurima, kaua ei saanud oma tegevust jätkata, sest ühtäkki kärgatas kõuemürin ja sädemeid lendas kõigis kuues ilmakaares laiali. Järgnes pime pimedus ja tumm vaikus, mida segas ainult Vussi naer ja küsimus: "Mis see oli?" Järgnenud diskussiooni tulemusel järeldasime, et kas a) trellis oli mingi lühis ja see läks kärgatusega katki või b) puurisin auku kohas, kus seina sees on elektrijuhtmed. Siiamaani ei tea, mis see tegelik põhjus oli, aga hiljem puurisin veidi eemale uue ja parema augu.

Järgmisel hommikul ärkasin õudusunenäo peale üles, nägin unes, et ettevalmistused on poolikud ja üritus võib ära jääda. Õnneks siiski ei jäänud. Algus pidi olema kell 1400 päeval, vaevalt pool tunnikest varem tegin aga kohutava avastuse, selgub et eksisteerivad ka sellised ajavööndid, mis on Greenwichiga võrreldes +13, +13,5 ja +14. Ei olnud midagi parata, kiiresti oli vaja kolm tirilipskit alla saada. Mõeldud, tehtud. Edasi läks üritus plaanipäraselt. Aeg-ajalt tegime pitsikese ja soovisime kohalikes keeltes uut aastat, vahepeal mängisime kaarte, kuulasime muusikat ja vaatasime veidi telekat. Üritus oli kultuursem kui kultuuriministeerium! Nagu aimata võite, siis peale minu ja Vussi ei olnud kedagi kohale tulnud.

Algul nagu pähe ei hakanudki, rüüpasime veel natukese õlut ja gunnarit kõrvale, et aastavahetuse meeleolu kiiremini saabuks. Kamtšatka paiku tuli Madli paari šampusega külla. Kuigi šampanja pidavalt südamele kasulik olema, siis mälupildile ta ilmselgelt ei ole mitte kuidagimoodi kasulik. Järgneva paari tunni kohta on mälestuses suured augud ja vastuolud. Igatahes kui me Hiina jõudsime, siis läksime välja saluuti laskma, mida mina ainukesena mäletan, nagu hiljem on selgunud. Lõhkelaengud lasime õhku auto katuselt maja kõrval (nüüd hiljem järgi mõeldes, teinekord võiks targem olla ja purjus peaga mitte paugutada). Soovisime Chu Shen Tan, Vuss läks tuppa ja mina saatsin veidi Madlit, kes minema läks. Kui tagasi tuppa tahtsin minna, siis ma ei saanud seda teha, sest olin kaardi, millega uksel piiksutada, tuppa jätnud. Koputasin ja karjusin koridori ukse taga tükk aega, kuni lõpuks tuli päästeingel Vuss otsustav pilk silmis, veidi tuikudes ja millegipärast hari peos. Mõne hetke pärast sain aru, miks harja vaja oli. On kaks võimalust inimest sisse lasta, esiteks saab vajutada nuppu, mis ukse lukust vabaks päästab, aga Vuss kasutas teist võimalust. Ta lõi harjavarrega ukseklaasi ribadeks. Mul oli igatahes hea meel, et sisse sain. Valvurimutt ei olnud aga kahjuks minu arvumusega päri. Minuti-paari pärast oli ta kohal ja sõimas igal võimalikul viisil või ei sõimanud, ma ei mäleta täpselt. 

Et sündmusi paremini kirjeldada jutustan järgnevas tseenid näidendi vormis.

Vussikese 7 sõpra 

 

Tegelased:

Vuss, peategeleane

Tõnis, ehk mina siis

Valvurimutt, kuri võõrasema

Andry

Onu politsei

Tädi politsei

Paeluss

Esimene vaatus

Tegevus toimub kuskil hämaras väikeses toas, kus vedeleb veidi taarat ja muud prahti.

Kaks ilmselt purjus tegelast Vuss ja Tõnis tuigerdavad tuppa, mömisevad midagi arusaamatut, hirnuvad pikalt ja veidralt ja mömisevad, hirnuvad, mömisevad, hirnuvad....Kahe tegeleasega liitub A.

Tõnis: Misasja, mida sa siin teed?

Andry: Ma olen turvafirmast!

Tõnis Mida?...Ei ole?...Sa ajad paska?

Andry: Jah

Andry lahkub ja tema asemel tatsab tuppa suur suur inimene, kes on ilmselt naisterahvas.

ValvuriMutt (kurjalt): Noh, Varik, mis sul enda õigustuseks ütelda on?

Vuss viskab  mingi kahtlase nalja ja viskub ülevoolavalt naerdes voodile kõhuli ja veedab nii järgneva minuti, mille ajal Valvurimutt pidevalt midagi seletab. Tuppa siseneb tädi politsei, kellele sekundeerib ukse vahelt onu politsei.

Tõnis ( viskab voodisse surnult pikali sosistades Vussile) teeskle magamist, muidu tuleb pahandusi

Tädipolitsei (pöördub Vussi poole): Nii, sina oled see võõra vara lõhkuja?

Vuss: Selle ukse ve?

Tädipolitsei: Selle ukse jah! Kas oled siis veel midagi lõhkunud.

Tõnis(sositades):  Teeskle magamist.

Vuss: Ee...täna vist mitte. Kuulge milles siin probleem on üldse?

Valvurimutt: Kuule, sa juba seal all laamendasid!

Tädipolitei: Võõra vara lõhkumises.

Vuss: No ja mis siis on?

Onupolitsei: Kuule, ära keeruta, ma tean sind juba Kitzbergist.

Vuss: Oh, ma tean sind ka! Mäletad, mul läks seal tükk aega, otsisin oma saabast taga.

Onupolitsei: Mäletan, mäletan. Räägi, miks sa selle ukse ära lõhkusid?

Vuss: Ja mina lõhkusin!

Tädipolitsei: Aga miks sa seda tegid?

Vuss: No mis seal ikka siis?

 Sarnane vestlus jätkub veel suhteliselt pikalt. 

Teine vaatus 

Sama koht veidi hiljem 

Onupolitsei: Aga kes see teine on, kes siin poolpaljalt magab?

Tõnis tõmbab endale teki peale ja magab edasi

Valvurimutt: Ei, see elab ka siin, aga see on samasugune.

Valvurimutt ja politseinikud lahkuvad, sisenevad Andry ja Paeluss, kellel vist on rumm kaasas, ja pidu läheb edasi

Kokkuvõtteks õhtu kohta võib ütelda, et plaan jäi täitmata ja Hiinas jäi üritus katki. Kahjuks väga paljudes keeltes ei saanudki uut aastat soovida. Peamiselt kolmes keeles: A)inglise - Good(NB! mitte happy) New Year, b)vene - C новым годом, c)austraalia - Good New Year, mate. Lõpuks ka hiina keeles ja vahepeal ilmselt jaapani keeles, kuigi seda ei mäleta täpselt. Mäletan vaid, et helistasin jaapani keele eksperdile ja küsisin, kuidas see käib, aga kas soovida ka jõudsime see jääb igavesti lahendamatuks müsteeriumiks nagu Vana-India keel.

Aga selles mõttes läks hästi, et lõpuks jõudsime linna peale ka! 

Kaotatud/lõhutud
Koridori uks (sai juba mainitud, kuida ee juhtus)
harjavars  (sai juba mainitud, kuida ee juhtus)
2-3 pitsi (keegi ei tea asjast midagi)
õlleklaas (purunes arusaadamatutel asjaoludel)
peldiku ukse haak (ma jäin vetsu kinni ja ei saanud muud moodi välja, kui pidin mainitud vidina purustama)
3 male nuppu (ilmselt on kuskil olemas, aga kes üldse malet mängis?)
2 pakki pelmeene (ilmselt sõi keegi need ära)
köögi prügikati kaas (pole aimugi)

arvatavasti on midagi veel kadunud, aga kuna pole leidnud, siis ei tea, et on kadunud



Leitud asjad
tühjad viina ja rummi pudelid (keegi arvatavasti tõi ja jõi tühjaks)

Üks ärtu kaheksa (samasugune kui teised kaardid)





Head uut aastat ka uuel aastal!