Jõusaal on ohtlik paik! Tavaliselt juhtub nii, et esimene rebimiskatse on piinarikkalt valus. Mitte sellepärast, et kang oleks liiga raske ja ma rebestaks mingeid lihaseid, vaid sellepärast et mul ripub kaelas hõbedast, tinast või mõnest muust väärismetallist rõngasrist ehk päikeseratas. Kui kangi rinnale vinnan, siis surub see kogu jõuga rõngasristi ülemisele osale. See ei ole just väga meeldiv tunne. Ma olen avastanud, et seda tunnet saab ühe lihtsa nipi abil vältida. Tuleb lihtsalt ripats selja taha lükata. Aga sellega on natuke jama, sest hiljem kui kükke teen, siis kordub sama jama teiselpool rindkere.
Täna olin eelmistest kordadest õppust võtnud ja sellist jama ei olnud. Ometi ei pääsenud ma seekord vigastusteta. Nimelt kahe jõuharjutuse vahel tahtsin veidi venitada. Et seda teha oli aga vaja kuidagi vertikaalasendist horisontaali heita. Lasin ennast kükki ning üritasin üle selja pikali rulluda. Üle poole teest edukalt läbitud, kuulsin äkitsi kõva kõmakat. Algul ei saanudki aru, et mis toimub, aga siis tundis tervat valu kukla piirkonnas. Lähemal vaatlusel selgus, et olin põrganud vastu keset põrandat vedelevat sangpommi.
Küsisin endalt, milline idioot jätab sangpommi keset põrandat vedelema. Hiljem muidugi meenus, et see enne vedeles ühes teises kohas ja jäi mulle jalgu ning ma viskasin selle veidi eemale.
Edaspidi luban ohutustehnikale rohkem tähelepanu pöörata!
Proovi sellega otsida!
Custom Search
Jul 28, 2010
Jul 20, 2010
db ütles:
Kusjuures Vuss jumala tõsikindlalt väitis, et temal ja Tõnnil on nüüd mingi kainem periood käsil, kus nad sporti teevad.
Kas sa ka seda Tõnni tead, kellest Vuss rääkis?
Kahjuks küll. Elan siin vaikselt igava inimese tavalist või siis tavalise inimese igavat elu. Ma juba enne kahtlustasin, aga nüüd tean kindlalt, et selline elu ongi surmigav. Või tegelikult veel igavam kui surm, sest kui tihti me ikka ära sureme, et suremist võiks igavaks nimetada.
Kaine olen ka, raisk...pikalt juba ja see on tüütu!
Ükspäev esilinastus 4D film, kus mul oli kandev roll (kandsin redelit). Sellepärast olin ka kutsutud suurele avagalale. Seal pakuti lahkesti ka õlut, aga ma jõin hoopis vett. Oli küll mulli ja veel mingite lisanditega, aga maitse oli siiski vastik.Inimesed ka imestasid, et ma olen vist hulluks läinud. Ilmselt on neil õigus.
Folgile ma ka seeaasta ei lähe. Kahetsen juba ette sinna mitteminemist, see on ilmselt mu kõige lollim tegu viimaste aastate jooksul. Aga mis teha, ma elan igavalt!
Sellepärast pole viimasel ajal midagi kirjutanud. Ja ega suurt lisa lähitulevikus oodata ei ole ka, kui mul just ei õnnestu selga paigast ära tõmmata või kangi varvastele pillata.
Juhuu!
Elagu mõttetu elu alamine.
PS See sitt mõjub hävitavalt mu vaimsele tervisele.
PPS Kõige huvitavam asi oli viimase ajani see, et jooksmas käies noppis ühe aia tagant natuke kirsse ja teise aia juurest vaarikaid, aga tobe omanik korjas vaarikad ära ja kirsid said ka millegipärast otsa. Nüüd ootan, kui pählid ja pirnid valmis saavad.
Kusjuures Vuss jumala tõsikindlalt väitis, et temal ja Tõnnil on nüüd mingi kainem periood käsil, kus nad sporti teevad.
Kas sa ka seda Tõnni tead, kellest Vuss rääkis?
Kahjuks küll. Elan siin vaikselt igava inimese tavalist või siis tavalise inimese igavat elu. Ma juba enne kahtlustasin, aga nüüd tean kindlalt, et selline elu ongi surmigav. Või tegelikult veel igavam kui surm, sest kui tihti me ikka ära sureme, et suremist võiks igavaks nimetada.
Kaine olen ka, raisk...pikalt juba ja see on tüütu!
Ükspäev esilinastus 4D film, kus mul oli kandev roll (kandsin redelit). Sellepärast olin ka kutsutud suurele avagalale. Seal pakuti lahkesti ka õlut, aga ma jõin hoopis vett. Oli küll mulli ja veel mingite lisanditega, aga maitse oli siiski vastik.Inimesed ka imestasid, et ma olen vist hulluks läinud. Ilmselt on neil õigus.
Folgile ma ka seeaasta ei lähe. Kahetsen juba ette sinna mitteminemist, see on ilmselt mu kõige lollim tegu viimaste aastate jooksul. Aga mis teha, ma elan igavalt!
Sellepärast pole viimasel ajal midagi kirjutanud. Ja ega suurt lisa lähitulevikus oodata ei ole ka, kui mul just ei õnnestu selga paigast ära tõmmata või kangi varvastele pillata.
Juhuu!
Elagu mõttetu elu alamine.
PS See sitt mõjub hävitavalt mu vaimsele tervisele.
PPS Kõige huvitavam asi oli viimase ajani see, et jooksmas käies noppis ühe aia tagant natuke kirsse ja teise aia juurest vaarikaid, aga tobe omanik korjas vaarikad ära ja kirsid said ka millegipärast otsa. Nüüd ootan, kui pählid ja pirnid valmis saavad.
Jul 12, 2010
Investeerimisnõuandenurk
Antud hetkel, siin ja praegu maksab Ümera supermarketis kolmeliitrine Eestis toodetud jõhvikapeet ainult 82 eeku. Julgen soovitada, sinna võiks investeerida! Tuntud teooria kohaselt läheb ju hea vein ajaga üha paremaks. Tegelikkus on küll selline, et kui jook ikka hea on, siis ta ei säili ka kuigi kaua, aga investeerida võib sellegipoolest.
Jul 10, 2010
Farmi Gabriel
Just nüüdsama leiutasin poolkogemata muude toimetuste käigus uue peene kokteili.
Koostis
1/2 l Farmi petti
1/2 l likööri Gabriel
Valmistamine
Võta koostisosad külmkapist välja, sega kokku ja hakka jooma.
Koostis
1/2 l Farmi petti
1/2 l likööri Gabriel
Valmistamine
Võta koostisosad külmkapist välja, sega kokku ja hakka jooma.
Jul 7, 2010
Avalik kiri Eesti Politseile
Austatud politseiametnikud Lõuna politseiprefektuuris ning mujal Eestis.
Seni elatud aastate jooksul olen sattunud üsna mitmel korral politseiga koostööd tegema. Mõnel korral on koostöö olnud minu poolt initseeritud, teinekord jällegi olen üritanud seda igati vältida.Vahel on koostöö kulgenud väga meeldivalt, vahel mitte.
Huvitaval kombel on meeldivad kogemused pärit just nendest kordadest, kui olen ise juhtunud täiesti kogemata seadustega pahuksisse minema. Aastaid tagasi noore ja rumalana juhtusin vahel peale väikest napsutamist ratta selga istuma. Tubli politsei nabis mind muidugi peatselt kinni ja kutsus oma ametiautosse sooja. Hiljem lubati mul ka mõnda aega mikrobussis viibida. Kui vajalikud seletuskirjad kirjutatud said, siis lubasid härrased politseitöötajad mind koos rattaga koju, kuigi nad teadsid, et ma kuhugi hoopis mujale suundun.. Kogu suhtlus oli äärmiselt viisakas ning meeldiv, vaatamata sellele et ma olin ühiskonnale potentsiaalselt ohtlik lenksujoodik.
Mõni aeg peale eelkirjeldatud juhtumit, olin nõrdinud, kuna pidin kogu oma maise vara eest trahvi maksma. Olles jällegi veidikese napsutanud jalutasime meeldiva seltskonnaga kesklinna poole. Toredate inimeste ja tarbitud jookide tõttu ülevasse meeleollu sattudes, avaldasin esimest ja viimast korda elus kõvahäälselt mõningaid ebatsensuurseid väljendeid kasutades oma arvamust politseiasutuse kohta. Juhuslikult oli ainuke mööda sõitev auto tsiviilvärvides korrakaitsemasin (Opel, kui ma ei eksi). Loomulikult kutsuti mind sellesse masinasse väikesele vestlusele. Vestlus oli igati õiglane ja mitte väga ebameeldiv ning mul pole selle koha pealt mingeid pretensioone.
Antud ja veel mõningate siin mittekirjeldatud näidete põhjal olen veendunud, et vandaale, kriminaale, huligaane ja muid eeskujuliku ühiskonna häbiplekke koheldakse suure austusega, nendega suheldes ollakse ehk isegi ülemäära viisakad.
Kahjuks ei jätku seda viisakust ausate inimestega suhtlemiseks. Mõnda aega tagasi varastati mult jalgratas. Järgmisel päeval tahtsin politseimajas ratta kadumise kohta avaldust kirjutada. Kohapeal selgus, et avalduse võin kirjutada küll, aga terves majas pole ühtegi vaba pastakat. Uurisin, et äkki kuskilt ikka saab, aga sain vastuseks, et ei saa. Õnneks sain koera kaotanud vanaproua käest selle laenata. Kirjutasin avalduse täis, aga siis tuli veel paar fakti meelde, küsisin, et äkki oleks võimalik lisapaberit saada. Selle peale sain vastuseks, et paberite kokkuklammerdamine on tüütu ja ebamugav, et las avaldus jääb nii nagu ta on.
Hiljuti varastati mult teine jalgratas. Kohe, kui olin avastanud ratta kadumise, helistasin politseisse. Kirjeldasin olukorda, üritasin ka ratast kirjeldada, aga seepeale küsiti, palju see sul väärt on. Ütlesin ausalt, et ega rahalises vääringus palju ei maksa, aga mulle on ta vajalik ja oluline. Sellega ka kõne lõppes. Huvitav, kas politsei töötab ainult rikaste inimeste heaks?
Politsei "hoolivat" suhtumist kirjeldab ka järgmine näide. See juhtus ühe mu Sõbraga(nimi muudetud). Sõber osales filmivõtetel ja et kostüümi mahtuda, siis pidi ta püksid jalgade küljest eemaldama. Asetas need teiste riietega ühte hunnikusse Vanemuise õppehoones. Mõne minuti jooksul, mil ühtegi täiskasvanud järelvaatajat riiete juures ei viibinud, olid tema püksid müstiliselt minema jalutanud. Kuna pükste taskutes olid mõningad väärtesemed, siis Sõber läks politseid teavitama, et püksid on varastatud, lootes, et äkki õnnestub korrakaitse abiga väärtesemed tagasi saada. Politseiametnik aga ainult irvitas Sõbrale näkku ja teatas, et pükse ei saagi varastada, et see peab siis röövimine olema. Sõber leidis hiljem küll püksid lähedal asuvast prügikastist üles, aga mitte tänu politsei abile.
Viimane näide politsei "inimlikust" käitumisest ja oma kohuste "täitmisest" on järgnev. Kord toimus linnas kaklus. Pidasin õigeks korrakaitsjad kohale kutsuda, et need tapatalgud lõpetada. Vestlesin pikalt 110 operaatoriga, aga lõpuks ei saadetud ühtegi patrulli, sest neil olid hetkel tähtsamad tegemised. Huvitav, mis on politsei jaoks veel tähtsam kiui avaliku korra tagamine ja inimelude päästmine?
Politsai põhiväärtusteks on muuhulgas ka:
Professionaalsus – [...], pühendumine objektiivsele klienditeenindusele, [...].
Inimlikkus – objektiivne, eelarvamusteta tähelepanu ja hoolivus kõigi inimeste õiguste, inimväärikuse, väärtuste, veendumuste ja vara suhtes; abi ja toetuse osutamine nii sõnas kui ka teos.
Ilusad ja üllad ideed! Kas poleks aeg neid reaalselt rakendama hakata? Ehk võiks hakata suhtuma kuritöö ohvritesse suhtuma sama viisakalt ja hoolivalt, kui kuritöö toimepanijatesse suhtutakse?
Kannataja on veel vähem kurjategija, kui kurjategija seda on! Paluks rohkem inimlikkust kannatajate ja pealtnägijate suhtes!
Teie teenustes sügavalt pettunud üdini aus klient,
Tõnis
Seni elatud aastate jooksul olen sattunud üsna mitmel korral politseiga koostööd tegema. Mõnel korral on koostöö olnud minu poolt initseeritud, teinekord jällegi olen üritanud seda igati vältida.Vahel on koostöö kulgenud väga meeldivalt, vahel mitte.
Huvitaval kombel on meeldivad kogemused pärit just nendest kordadest, kui olen ise juhtunud täiesti kogemata seadustega pahuksisse minema. Aastaid tagasi noore ja rumalana juhtusin vahel peale väikest napsutamist ratta selga istuma. Tubli politsei nabis mind muidugi peatselt kinni ja kutsus oma ametiautosse sooja. Hiljem lubati mul ka mõnda aega mikrobussis viibida. Kui vajalikud seletuskirjad kirjutatud said, siis lubasid härrased politseitöötajad mind koos rattaga koju, kuigi nad teadsid, et ma kuhugi hoopis mujale suundun.. Kogu suhtlus oli äärmiselt viisakas ning meeldiv, vaatamata sellele et ma olin ühiskonnale potentsiaalselt ohtlik lenksujoodik.
Mõni aeg peale eelkirjeldatud juhtumit, olin nõrdinud, kuna pidin kogu oma maise vara eest trahvi maksma. Olles jällegi veidikese napsutanud jalutasime meeldiva seltskonnaga kesklinna poole. Toredate inimeste ja tarbitud jookide tõttu ülevasse meeleollu sattudes, avaldasin esimest ja viimast korda elus kõvahäälselt mõningaid ebatsensuurseid väljendeid kasutades oma arvamust politseiasutuse kohta. Juhuslikult oli ainuke mööda sõitev auto tsiviilvärvides korrakaitsemasin (Opel, kui ma ei eksi). Loomulikult kutsuti mind sellesse masinasse väikesele vestlusele. Vestlus oli igati õiglane ja mitte väga ebameeldiv ning mul pole selle koha pealt mingeid pretensioone.
Antud ja veel mõningate siin mittekirjeldatud näidete põhjal olen veendunud, et vandaale, kriminaale, huligaane ja muid eeskujuliku ühiskonna häbiplekke koheldakse suure austusega, nendega suheldes ollakse ehk isegi ülemäära viisakad.
Kahjuks ei jätku seda viisakust ausate inimestega suhtlemiseks. Mõnda aega tagasi varastati mult jalgratas. Järgmisel päeval tahtsin politseimajas ratta kadumise kohta avaldust kirjutada. Kohapeal selgus, et avalduse võin kirjutada küll, aga terves majas pole ühtegi vaba pastakat. Uurisin, et äkki kuskilt ikka saab, aga sain vastuseks, et ei saa. Õnneks sain koera kaotanud vanaproua käest selle laenata. Kirjutasin avalduse täis, aga siis tuli veel paar fakti meelde, küsisin, et äkki oleks võimalik lisapaberit saada. Selle peale sain vastuseks, et paberite kokkuklammerdamine on tüütu ja ebamugav, et las avaldus jääb nii nagu ta on.
Hiljuti varastati mult teine jalgratas. Kohe, kui olin avastanud ratta kadumise, helistasin politseisse. Kirjeldasin olukorda, üritasin ka ratast kirjeldada, aga seepeale küsiti, palju see sul väärt on. Ütlesin ausalt, et ega rahalises vääringus palju ei maksa, aga mulle on ta vajalik ja oluline. Sellega ka kõne lõppes. Huvitav, kas politsei töötab ainult rikaste inimeste heaks?
Politsei "hoolivat" suhtumist kirjeldab ka järgmine näide. See juhtus ühe mu Sõbraga(nimi muudetud). Sõber osales filmivõtetel ja et kostüümi mahtuda, siis pidi ta püksid jalgade küljest eemaldama. Asetas need teiste riietega ühte hunnikusse Vanemuise õppehoones. Mõne minuti jooksul, mil ühtegi täiskasvanud järelvaatajat riiete juures ei viibinud, olid tema püksid müstiliselt minema jalutanud. Kuna pükste taskutes olid mõningad väärtesemed, siis Sõber läks politseid teavitama, et püksid on varastatud, lootes, et äkki õnnestub korrakaitse abiga väärtesemed tagasi saada. Politseiametnik aga ainult irvitas Sõbrale näkku ja teatas, et pükse ei saagi varastada, et see peab siis röövimine olema. Sõber leidis hiljem küll püksid lähedal asuvast prügikastist üles, aga mitte tänu politsei abile.
Viimane näide politsei "inimlikust" käitumisest ja oma kohuste "täitmisest" on järgnev. Kord toimus linnas kaklus. Pidasin õigeks korrakaitsjad kohale kutsuda, et need tapatalgud lõpetada. Vestlesin pikalt 110 operaatoriga, aga lõpuks ei saadetud ühtegi patrulli, sest neil olid hetkel tähtsamad tegemised. Huvitav, mis on politsei jaoks veel tähtsam kiui avaliku korra tagamine ja inimelude päästmine?
Politsai põhiväärtusteks on muuhulgas ka:
Professionaalsus – [...], pühendumine objektiivsele klienditeenindusele, [...].
Inimlikkus – objektiivne, eelarvamusteta tähelepanu ja hoolivus kõigi inimeste õiguste, inimväärikuse, väärtuste, veendumuste ja vara suhtes; abi ja toetuse osutamine nii sõnas kui ka teos.
Ilusad ja üllad ideed! Kas poleks aeg neid reaalselt rakendama hakata? Ehk võiks hakata suhtuma kuritöö ohvritesse suhtuma sama viisakalt ja hoolivalt, kui kuritöö toimepanijatesse suhtutakse?
Kannataja on veel vähem kurjategija, kui kurjategija seda on! Paluks rohkem inimlikkust kannatajate ja pealtnägijate suhtes!
Teie teenustes sügavalt pettunud üdini aus klient,
Tõnis
Jul 4, 2010
Vandenõu
Iga aasta enne kümnevõistluse algust on kõiketeadjad võistlejad teisi venitama ärgitanud. Mingil kummalisel ebamäärasel põhjusel on mulle enne sooritust venitamine alati mõtetu tundunud. Samas olen seni propagandale allunud ja enne starti ilusasti sirutanud ja ringutanud.
Tuleb välja et mu sisetunne ei valetanudki. Internetist leidsin siukse lause: The idea that good flexibility is essential for successful performance is based on anecdotal rather than scientific evidence. Keda täpsemalt huvitab, leiab pikemaid jutustusi siit ja siit.
Nii et järgmine aastal palun mulle enam mitte selleteemalisi kärbseid pähe ajada!
Tuleb välja et mu sisetunne ei valetanudki. Internetist leidsin siukse lause: The idea that good flexibility is essential for successful performance is based on anecdotal rather than scientific evidence. Keda täpsemalt huvitab, leiab pikemaid jutustusi siit ja siit.
Nii et järgmine aastal palun mulle enam mitte selleteemalisi kärbseid pähe ajada!
Subscribe to:
Posts (Atom)
Posts
