Teisipäeval tehti tsiki-briki ära ja kõigati mandlid maha nagu naksti! Pool kurguniplit võeti veel peale kauba ka.
Kõigepealt, et haiglasse sisse saada, tuli sajale erinevale keerulisele küsimusele vastata ja mõnele lausa mitu korda mitmes kohas. Mõned olid päris rasked ja ma ei tea, kas vastasin õigesti. Aga ilmselt sain läbi, sest mind võeti sisse. Mulle anti haigla poolt pidzaama, läksin oma asju kappi toppima ja haiglariideid selga panema. Kappide juures passis mingi vanamees, endal mingid käärid või klambrid rippusid ninast välja. Ta küsis:"Noh, poiss, mis asi sul maha võetakse või välja tiritakse?"
"Mandlid"
"Ohohooo, nalja saab! Pärast on lõbus!"
Noogutasin tänulikult ja läksin opiruumi!
Enne opile minekut vaatasin, kuidas need kes lõikuselt tagasi toodi üritasid esimese asjana teadvusele tulles kohe ennast püsti või istukile ajada ja mõtlesin samal ajal, et on ikka lollid küll, kuidas nad aru ei saa, et kõige kasulikum oleks rahulikult lamada. Aga siis kui mind toibumisruumi lükati, siis esimene reaktsioon oli kohe, et peaks püsti tõusma. Muidugi lükati mind pikali tagasi ja paluti tungivalt, et ma enam nii ei teeks. Eks ma siis tegin haigla personalile seda heameelt, üritasin veel paremat meelt teha ja laususin midagi naljakat, kahjuks ei mäleta mida, kuid keegi ei naernud. Üks õde ütles hoopis sellepeale, et olgu ma vait ja köhigu verd. Teine täpsustas, et köhida ei tohi, hoopis vaikselt sülitama peab.
Veidi aja pärast lohistati mind tavapalatisse, kus ma veetsin umbes 20 tundi oma elust. Aga ega seal eriti halb ei olnudki, esialgses menüüs olid erinevad valuvaigistid, mida sai läbi kanüüli manustada. Verejooks jäi juba poole tunniga järgi ja arst imestas, et miks ma nii vähe veritsen, kahtlustas, et neelan salaja verd alla. Aga ei neelanud, seda lihtsalt ei voolanud mulle suhu enam. Siis hakati juba kraanivett ka pakkuma. Veel hiljem toodi jäätist ka. Päris mõnus elu ju, lamad pehmel madratsil, vaatad telekat, vajutad hädaolukorra nuppu ja tellid kenade noorte õdede käest jäätist või vett juurde.
Ainult et magada ei saanud millegipärast. Ja järgneval ööl kodus ka ei saanud magada. Mõlemal ööl magasin max. 2 tundi, ma isegi ei oska arvata, miks rohkem ei maganud. Ehk sellepärast, et natuke valus oli ikka. Halb oli see ka, et rääkida eriti ei saanud, sest see oli päris valus. Mul on ikka väga mitu head nalja sellepärast tegemata jäänud! Üks probleem tekkis veel, eile tuli palavik, kuigi mul kästi arstile helistada, kui tekib üle 38 kraadine palavik, siis ma siiski ei helistanud ja loodan, et äkki see läheb ise mööda.
Üleüldse ma peaks kaks nädalat põhiliselt voodis pikali olema, sellega ma küll hakkama ei saa. Ma püüan mitte rabeleda, aga päris pikali ikka ei viitsi olla...
Proovi sellega otsida!
Custom Search
Oct 30, 2009
Oct 26, 2009
2 in 1
Nii nüüd on käes, homme lõigatakse mind lõhki.
Aga sellest praegu ei räägi, hoopis paar sõna mõne ilusama asja kohta. Käisin täna võmlas. Võmla on võmmide pesa. Võmm on lahe sõna! Kasutan siinkohal juhust ja kutsun kõiki karvaseid ja sulelisi seda sõna mendi või pollari või muu sellise asemel kasutama. Igatahes naljakas oli asja juures see, et võmmidel ei olnud pastakat. Riik on vist suuremas rahahädas kui Läti, politseile ei suudeta pastakaid osta. Aga vaatamata sellele, et mult on nüüd kõik väärtuslikud asjad ära varastatud, siis ma olen ikka jõukam kui politsei. Kirjutasin avalduse ratta varguse kohta oma isikliku pastakaga, mille ma paar kuud varem tänavalt leidnud olin.
Samas kasutasin juhust ja sirvisin võmmide ajakirja ka. Selle pealkirja ei suuda kahjuks meenutada, aga ma lugesin sealt, et Rakvere linn kinkis kohalikule konstaablipunktile ruupori ja kui sul on gripp, siis tuleks kallistamist ja musitamist vältida. Selle peale tahaks õelda, kallid võmmid ärge tehke ega lugege oma ajakirju, minge parem mu ratast otsima!
Tahaks veidi kainest peost ka muljeid jagada. Kõigepealt hoiatus, ärge palun seda kodus järgi proovige, antud katse viis läbi profesionaalne katsetaja, omalkäel katsetamine võib lõppeda teie vaimse tervise kollapsiga.
Ega ta tegelikult nii hull ei olnudki, aga kui võimalik, siis edaspidi ma eelistaksin peol ikka pigem purjus olla, nii on kõik veel huvitavam kui muidu. Ja pealegi pohmakast ei pääse isegi siis kui ei joo. Vähemalt mul oli järgmisel päeval hommikust õhtuni suus kõrbe tunne, mida vedelikuga niisutamine eriti ei leevendanud.
Peo kõige kõvem pauk käis juba enne kohale jõudmist ära. See oli mu ratta(R.I.P!) tagumine kumm, mis lõhkes nagu dünamiit, paisate kummijuppe jõkke ja liiva Vussile silma. Ise pääsesin õnnetusest vigastusteta, ratas jäi ka terveks, mille üle mul oli tol hetkel hea meel. Oleks ma teadnud, mis hiljem juhtub, siis ma oleks ratta sinna samma vedelema jätnud. Arvatavasti oli see pauk märk sellest, et kainena ei tohi peole minna. Aga ma olin ikka piisavalt loll ja läksin.
Ega ma ei saa väita, et igav oleks olnud, siis ma ei oleks ju 5-6 alles koju jõudnud. Aga ikka ühel hetkel vaatasin, kuidas purjus inimesed ennast üleval pidasid. Nuki vehkis täiesti hüsteeriliselt alguses käte ja hiljem kogu kehaga kord maas kord toolil ja vahepeal ronis isegi lauale, ise arvas, et on dirigent ja üritas mingit koorilaulu vehkimise juurde joriseda. Vuss tegi biitpoksi ja laulis kõvasti hoopis teist laulu või teisi laule (täpselt ei saanud aru). Hülge-Martin esitas umbes selliseid häälitsusi: "Buuu-baaa-kõlla, sum-sam-trampalla, hai-kaa-prõmm-prõmm" jne. Ega seda kassikontserti väga meeldiv vaadata ei olnud, aga esitajad olid sama õnnelikud nagu väikese poisid, kes on konna sipelgapessa pannud. Mis seal salata, ma olin kade, et ma tol hetkel ei suutnud ennast nii palju nautida, kui nemad seda tegid. Siis ma mõtlesingi välja, miks inimesed joovad.
Tark inimene peab ennast lolliks jooma, sest siis rõõmustab mõttetute pisiasjade üle. Kaine peaga ta seda ei suuda, seast peas käib üks pidev anaal-lüüs maailma probleemide kallal. Loll joob sellepärast, et siis ta saab olla tema ise ja oma lolluses alkoholi süüdistada. Aga kumb sina oled?
Sellise sügavmõttelise sügava mõtteteraga olekski paslik tänane loba siin lõpetada.
Aga sellest praegu ei räägi, hoopis paar sõna mõne ilusama asja kohta. Käisin täna võmlas. Võmla on võmmide pesa. Võmm on lahe sõna! Kasutan siinkohal juhust ja kutsun kõiki karvaseid ja sulelisi seda sõna mendi või pollari või muu sellise asemel kasutama. Igatahes naljakas oli asja juures see, et võmmidel ei olnud pastakat. Riik on vist suuremas rahahädas kui Läti, politseile ei suudeta pastakaid osta. Aga vaatamata sellele, et mult on nüüd kõik väärtuslikud asjad ära varastatud, siis ma olen ikka jõukam kui politsei. Kirjutasin avalduse ratta varguse kohta oma isikliku pastakaga, mille ma paar kuud varem tänavalt leidnud olin.
Samas kasutasin juhust ja sirvisin võmmide ajakirja ka. Selle pealkirja ei suuda kahjuks meenutada, aga ma lugesin sealt, et Rakvere linn kinkis kohalikule konstaablipunktile ruupori ja kui sul on gripp, siis tuleks kallistamist ja musitamist vältida. Selle peale tahaks õelda, kallid võmmid ärge tehke ega lugege oma ajakirju, minge parem mu ratast otsima!
Tahaks veidi kainest peost ka muljeid jagada. Kõigepealt hoiatus, ärge palun seda kodus järgi proovige, antud katse viis läbi profesionaalne katsetaja, omalkäel katsetamine võib lõppeda teie vaimse tervise kollapsiga.
Ega ta tegelikult nii hull ei olnudki, aga kui võimalik, siis edaspidi ma eelistaksin peol ikka pigem purjus olla, nii on kõik veel huvitavam kui muidu. Ja pealegi pohmakast ei pääse isegi siis kui ei joo. Vähemalt mul oli järgmisel päeval hommikust õhtuni suus kõrbe tunne, mida vedelikuga niisutamine eriti ei leevendanud.
Peo kõige kõvem pauk käis juba enne kohale jõudmist ära. See oli mu ratta(R.I.P!) tagumine kumm, mis lõhkes nagu dünamiit, paisate kummijuppe jõkke ja liiva Vussile silma. Ise pääsesin õnnetusest vigastusteta, ratas jäi ka terveks, mille üle mul oli tol hetkel hea meel. Oleks ma teadnud, mis hiljem juhtub, siis ma oleks ratta sinna samma vedelema jätnud. Arvatavasti oli see pauk märk sellest, et kainena ei tohi peole minna. Aga ma olin ikka piisavalt loll ja läksin.
Ega ma ei saa väita, et igav oleks olnud, siis ma ei oleks ju 5-6 alles koju jõudnud. Aga ikka ühel hetkel vaatasin, kuidas purjus inimesed ennast üleval pidasid. Nuki vehkis täiesti hüsteeriliselt alguses käte ja hiljem kogu kehaga kord maas kord toolil ja vahepeal ronis isegi lauale, ise arvas, et on dirigent ja üritas mingit koorilaulu vehkimise juurde joriseda. Vuss tegi biitpoksi ja laulis kõvasti hoopis teist laulu või teisi laule (täpselt ei saanud aru). Hülge-Martin esitas umbes selliseid häälitsusi: "Buuu-baaa-kõlla, sum-sam-trampalla, hai-kaa-prõmm-prõmm" jne. Ega seda kassikontserti väga meeldiv vaadata ei olnud, aga esitajad olid sama õnnelikud nagu väikese poisid, kes on konna sipelgapessa pannud. Mis seal salata, ma olin kade, et ma tol hetkel ei suutnud ennast nii palju nautida, kui nemad seda tegid. Siis ma mõtlesingi välja, miks inimesed joovad.
Tark inimene peab ennast lolliks jooma, sest siis rõõmustab mõttetute pisiasjade üle. Kaine peaga ta seda ei suuda, seast peas käib üks pidev anaal-lüüs maailma probleemide kallal. Loll joob sellepärast, et siis ta saab olla tema ise ja oma lolluses alkoholi süüdistada. Aga kumb sina oled?
Sellise sügavmõttelise sügava mõtteteraga olekski paslik tänane loba siin lõpetada.
Oct 25, 2009
Ainult jobu on peol kaine!
Eile käisin Vaguni sünniaastapäeval Lodjakojas. Kuna asjaolud on sellised, et ma hetkel ei tarbi alkoli sisaldavaid vedelikke, siis julgesin isegi telefoni kaasa võtta. Kaine peaga pole ohtu, et asjad ära kaovad või kuidagi kaduma lähevad. Unistus oli ilus, aga reaalsus lõi kabjaga näkku. Ehk siis mult varastati jalgratas ära. Seesama mis oli minu ainuke märkimisväärset rahalist väärtust omav ese siin ilmas... ja enam seda ei ole, raisk!
Oct 22, 2009
Tee mind õnnelikuks!
Nagu ma aru saan, siis mõne inimese jaoks on minu blogi muutunud olulisemaks meelelahutuse allikaks kui delfi naistekas. Vahepeal kui ma viis päeva ei üllitanud ühtegi rida, siis selle aja jooksul tundis vähemalt neli inimest muret, et kas kõik on korras. On ikka, jah. Lihtsalt pole suurt midagi kirjutada viimasel ajal olnud ja patt oleks igast saasta siia riputada.
Tegelikult on nii, et kui te tahad, et ma rohkem kirjutaks, siis selleks on üks hea võimalus. Minu kirjutamismotivatsiooni saab tõsta niimoodi, et aeg-ajalt kui postitused läbi loetud, siis ei sule kohe brauserit, vaid klikkad mõnele reklaamile, näiteks sellele, mis on peale postitust. Reklaamitud kohas klikkad veel 1-2 korda mõnda linki. Teine asi, mida teha võiksid, on see, et kui miskit tahad interneti avarustest üles leida, siis ei lähe mitte Netisse ega Googlisse, vaid tuled minu blogisse ja trükid otsitava fraasi lahtrisse, mille peale on kirjutatud Proovi sellega otsida! See on põhimõtteliselt googli otsingumootor, aga isegi natuke parem.
Kui toimid nagu ülevalpool kirjutatud, siis saan mina rikkamaks ja õnnelikumaks ning õnnelik mina kirjutab rohkem ja huvitavamalt.
Tegelikult on nii, et kui te tahad, et ma rohkem kirjutaks, siis selleks on üks hea võimalus. Minu kirjutamismotivatsiooni saab tõsta niimoodi, et aeg-ajalt kui postitused läbi loetud, siis ei sule kohe brauserit, vaid klikkad mõnele reklaamile, näiteks sellele, mis on peale postitust. Reklaamitud kohas klikkad veel 1-2 korda mõnda linki. Teine asi, mida teha võiksid, on see, et kui miskit tahad interneti avarustest üles leida, siis ei lähe mitte Netisse ega Googlisse, vaid tuled minu blogisse ja trükid otsitava fraasi lahtrisse, mille peale on kirjutatud Proovi sellega otsida! See on põhimõtteliselt googli otsingumootor, aga isegi natuke parem.
Kui toimid nagu ülevalpool kirjutatud, siis saan mina rikkamaks ja õnnelikumaks ning õnnelik mina kirjutab rohkem ja huvitavamalt.
7 kasti juba mulle lubatud
Mait said... Ma võiks ka lubada 3000 punkti eest kasti õlut,
aga see oleks tingimusel, et kui sa 2000 punkti täis ei tee ilma mõjuva põhjuseta, siis ostad mulle kasti õlut.
Nonii, peale selle et keegi ei usu, et 3000 punkti võimalik on, siis mõned kahtlevad juba ka 2000 punkti võimalikkuses. Ei no tore lugu küll! Aga Mait ma olen su diiliga täiesti nous!
Teen siin kokkuvõtte, kes mulle kastikese märjukest kingivad, kui ma 3000 punkti täis peaks saama:
1. Kont
2. Londo
3. Axi
4. Kati
5. Jauram *
6. Pluuto
7. Mait **
Juhin tähelepanu asjaolule, et nimekiri on tagumisest otsast avatud. Kui sa tunned, et hoolid Eesti rahva tervisest ja üldisest heaolust ning tahad toetada rahvasporti, siis liitu listiga! Liituda saab nii: i kirjutad siia kommentaari, ii kirjutad mulle, iii helistad mulle. Alaealiste puhul on vaja vanemate kirjalikku luba!
Vuss kunagi teatas, et ta ootab aega, mil keegi võõras kasti või raha omanik ennast siia listi lisada julgeb. Nii et võõrad blogilugejad liituge julgesti! Ja kui keegi tahab mõne muu summa saavutamise eest mind kastitäie märjukese võrra rikkamaks teha, siis võib ka seda;)
Lühidalt sellest ka, et miks ma enam peaaegu üldse trenni ei tee. Ausalt öeldes pole erilist motivatsiooni pingutada, kui nii kui nii paari päeva pärast teatud munad maha lõigatakse ja umbes kuu aega midagi teha ei saa. Aga pärast sunnitud pausi hakkan treenima, nii et veri ninast väljas.
aga see oleks tingimusel, et kui sa 2000 punkti täis ei tee ilma mõjuva põhjuseta, siis ostad mulle kasti õlut.
Nonii, peale selle et keegi ei usu, et 3000 punkti võimalik on, siis mõned kahtlevad juba ka 2000 punkti võimalikkuses. Ei no tore lugu küll! Aga Mait ma olen su diiliga täiesti nous!
Teen siin kokkuvõtte, kes mulle kastikese märjukest kingivad, kui ma 3000 punkti täis peaks saama:
1. Kont
2. Londo
3. Axi
4. Kati
5. Jauram *
6. Pluuto
7. Mait **
Juhin tähelepanu asjaolule, et nimekiri on tagumisest otsast avatud. Kui sa tunned, et hoolid Eesti rahva tervisest ja üldisest heaolust ning tahad toetada rahvasporti, siis liitu listiga! Liituda saab nii: i kirjutad siia kommentaari, ii kirjutad mulle, iii helistad mulle. Alaealiste puhul on vaja vanemate kirjalikku luba!
Vuss kunagi teatas, et ta ootab aega, mil keegi võõras kasti või raha omanik ennast siia listi lisada julgeb. Nii et võõrad blogilugejad liituge julgesti! Ja kui keegi tahab mõne muu summa saavutamise eest mind kastitäie märjukese võrra rikkamaks teha, siis võib ka seda;)
Lühidalt sellest ka, et miks ma enam peaaegu üldse trenni ei tee. Ausalt öeldes pole erilist motivatsiooni pingutada, kui nii kui nii paari päeva pärast teatud munad maha lõigatakse ja umbes kuu aega midagi teha ei saa. Aga pärast sunnitud pausi hakkan treenima, nii et veri ninast väljas.
Oct 17, 2009
Selline on õige kümnevõistlus
Üks teadaanne ka. Lõbusaid postitusi jääb nüüd veidi vähemaks, sest otsustasin täna, et ma kuu aega ei tarbi alkohoolseid jooke.
Oct 16, 2009
Tartus nähtud kahte petturit!
Eile hommikul käisime Veiksiga Staadioni jõusaalis. Muidu päris tore koht, aga dussiruumis valitses mõnus kusehais. Täna on nii mõnedki lihased valusamad kui tavaliselt.
Veidi hiljem helistas mulle keegi meesterahvas ja tutvustas ennast, aga mina olin insta köögis ja seal käis selline möll, et ma ei kuulnud midagi. Läksin peldikusse ja ütlesin torusse: "Nii, nüüd ma olen vaiksemas kohas, kes sa olidki?" Hääl telefonis vastas, et on Tartu politseist mingi komissar. Vastasin:"Või nii...Millega saan aidata?". Ise aga mõtlesin samal ajal: "Mida perset, ma ei ole ju viimasel ajal midagi halba teinud! Või...no kui politsei helistab, siis ikka ilmselt olen! Aga mida? Ei saa olla...aga on!...pole võimalik...aga nii on! Milles asi, milles asi??? See ei ole võimalik, mina olen hea! Aga kui ma hea oleksin, siis politsei ei helistaks ju? Päriselt ma ei ole viimasel ajal midagi väga ebaseaduslikku teinud ja vanade asjade pärast nad ju mulle ei helistaks. See ei ole võimalik...aaa... äkki on asi selles, et Vuss liiklusmärke kokku tassis ja mina olen kaasosaline nüüd. Ahahaa...sellepärast nad ikka ei helistaks, peab midagi tõsisemat olema! Aga mis? Mis... mis... mis??? Ilmselt olen millalgi mäluaugus midagi ära lõhkunud või varastanud või niisama kuskil laamendanud. Aga mul pole ju viimasel ajal mälukat olnud? Äkki on, aga ma lihtsalt ei mäleta? Appi! Milles asi? Miks alati minuga kõik jamad juhtuvad???"
Minu meeldiva mõttelennu maandas onu politseinik, kes ütles, et helistame teile teie auto pärast. Istusin poti kaanele ja hingasin kergendatult ja mõtlesin:"Uuh...lihtne...mis sa kused, Eevald?"
Asi oli selles, et parkla omanikule ei meeldinud, et minu tühjade kummidega kergelt roostetav Opel tema parklas aukohal ilutseb ja politsei nõudis mult selle eemaldamist. Mainisin juhtunut Detsibellile, kes kohe appi tõttas. Aga kuna üks Lexus oli minu autole nii külje alla parkinud, et pumbaga kummi juurde ei pääsenud, siis läksime Ümera poodi ja võtsime paar Gunnarit. Vaatasime telekat ja jõime joogid ära, aga eneselegi üllatuseks jäime kergelt purju. Kui juba siis juba, võtsime peale pumba ka kolm liitrit kergelt kääritatud viinamarjamahla kaasa ja suundusime objektile.
Kuna Db ei tahtnud, et ma mainiksin, et tema eile alkoholi tarbis, siis olgu siin öeldud, et see kogu lugu on minu väljamõeldis.
Kummid täis veinivarud poole peal, kutsusime Vussi ka appi ja hakkasime lükkama. Algus läks libedalt, jõudsime insta juurest nooruse tänavale, seal läks raskeks. Alguses ma ei saanudki aru miks, aga kuni lõpuni oli väga raske lükata. Nagu pärast selgus, siis raske oli sellepärast, et need kaks jobu, kes mulle appi tulid ei aidanudki, vaid jalutasid auto taga niisama või mis veel hullem, vahepeal istusid pakasniuku peal ja irvitasid. Mina seda ei näinud, sest pidin lükkama ja rooli keerama ja veel sadat asja täiesti üksi tegema!
Järgnevat hoiatusteksti võib avalikult levitada!
HOIATUS!!! Tartus on viimasel ajal nähtud tegutsemas kahte pätti/suli/petturit/jobu. Tegu on kahekümnendates meesterahvastega, kes reageerivad nimedele Vallo Varik ja Kristjan Kütaru. Vallo on tugeva kehaehitusega kiilakas, kellel on lõua otsas habemetutt. Seljas võib olla punane jope, aga ei pruugi, tihti kannab veidraid isegi naiselikke riideid. Peas kannab kaabut või baretti või villast mütsi, aga võib ka paljapäi esineda. Kristjan on sama ebameeldiv tegelane. Tegutsevad ja petavad koos või eraldi. Kui juhtute neid nägema, siis ärge andke kuhugi teada, vaid jookse minema.
Pilt1: Väga ebameeldiv suli, kelle spetsialiteet on rasked tüssamised. Ja vaadake ometi, tal on üks nibu teisest kõvasti allapoole vajunud!
Pilt2. Sitane petis!
Aga kahjuks ei olnud mul muud võimalust, kui nende kriminaalidega õhtut edasi veeretada. Olgu etteruttavalt mainitud, et Zavi ma ennast ei joonudki!
Millalgi lisandus meie väikesesse seltskonda Tuul, kes üritas viina ja Aramise abil meile järgi juua. Aga nagu alati juhtub, nii juhtus ka seekord, Tuul jõi järgi ja kõvasti üle ka. Idee järgi tahtsime Kitzbergi kommuuni inimeste juurde avatud uste päevale minna, aga kohale me kahjuks ei jõudnud. Jõudsime Pitsapoodi, võtsime ühe pitsa ja paar õlut(sealt saab alkot öösel ka) ja tulime tagasi. Kuigi nii lihtne see polnudki kui arvata võiks, Tuul kukkus üsna mitme auto, põõsa, aia või valgusfoori poolt saadud tõukest pikali. See aga ei seganud teda oluliselt ja ta ajas läbi telefoni Musta repsi korraldajatega erinevaid äriasju (tegelikult ühte ja sama asja umbes 10 korda järjest).
Aga Mustale Ropsile ma seeaasta ei läinud!
Veidi hiljem helistas mulle keegi meesterahvas ja tutvustas ennast, aga mina olin insta köögis ja seal käis selline möll, et ma ei kuulnud midagi. Läksin peldikusse ja ütlesin torusse: "Nii, nüüd ma olen vaiksemas kohas, kes sa olidki?" Hääl telefonis vastas, et on Tartu politseist mingi komissar. Vastasin:"Või nii...Millega saan aidata?". Ise aga mõtlesin samal ajal: "Mida perset, ma ei ole ju viimasel ajal midagi halba teinud! Või...no kui politsei helistab, siis ikka ilmselt olen! Aga mida? Ei saa olla...aga on!...pole võimalik...aga nii on! Milles asi, milles asi??? See ei ole võimalik, mina olen hea! Aga kui ma hea oleksin, siis politsei ei helistaks ju? Päriselt ma ei ole viimasel ajal midagi väga ebaseaduslikku teinud ja vanade asjade pärast nad ju mulle ei helistaks. See ei ole võimalik...aaa... äkki on asi selles, et Vuss liiklusmärke kokku tassis ja mina olen kaasosaline nüüd. Ahahaa...sellepärast nad ikka ei helistaks, peab midagi tõsisemat olema! Aga mis? Mis... mis... mis??? Ilmselt olen millalgi mäluaugus midagi ära lõhkunud või varastanud või niisama kuskil laamendanud. Aga mul pole ju viimasel ajal mälukat olnud? Äkki on, aga ma lihtsalt ei mäleta? Appi! Milles asi? Miks alati minuga kõik jamad juhtuvad???"
Minu meeldiva mõttelennu maandas onu politseinik, kes ütles, et helistame teile teie auto pärast. Istusin poti kaanele ja hingasin kergendatult ja mõtlesin:"Uuh...lihtne...mis sa kused, Eevald?"
Asi oli selles, et parkla omanikule ei meeldinud, et minu tühjade kummidega kergelt roostetav Opel tema parklas aukohal ilutseb ja politsei nõudis mult selle eemaldamist. Mainisin juhtunut Detsibellile, kes kohe appi tõttas. Aga kuna üks Lexus oli minu autole nii külje alla parkinud, et pumbaga kummi juurde ei pääsenud, siis läksime Ümera poodi ja võtsime paar Gunnarit. Vaatasime telekat ja jõime joogid ära, aga eneselegi üllatuseks jäime kergelt purju. Kui juba siis juba, võtsime peale pumba ka kolm liitrit kergelt kääritatud viinamarjamahla kaasa ja suundusime objektile.
Kuna Db ei tahtnud, et ma mainiksin, et tema eile alkoholi tarbis, siis olgu siin öeldud, et see kogu lugu on minu väljamõeldis.
Kummid täis veinivarud poole peal, kutsusime Vussi ka appi ja hakkasime lükkama. Algus läks libedalt, jõudsime insta juurest nooruse tänavale, seal läks raskeks. Alguses ma ei saanudki aru miks, aga kuni lõpuni oli väga raske lükata. Nagu pärast selgus, siis raske oli sellepärast, et need kaks jobu, kes mulle appi tulid ei aidanudki, vaid jalutasid auto taga niisama või mis veel hullem, vahepeal istusid pakasniuku peal ja irvitasid. Mina seda ei näinud, sest pidin lükkama ja rooli keerama ja veel sadat asja täiesti üksi tegema!
Järgnevat hoiatusteksti võib avalikult levitada!
HOIATUS!!! Tartus on viimasel ajal nähtud tegutsemas kahte pätti/suli/petturit/jobu. Tegu on kahekümnendates meesterahvastega, kes reageerivad nimedele Vallo Varik ja Kristjan Kütaru. Vallo on tugeva kehaehitusega kiilakas, kellel on lõua otsas habemetutt. Seljas võib olla punane jope, aga ei pruugi, tihti kannab veidraid isegi naiselikke riideid. Peas kannab kaabut või baretti või villast mütsi, aga võib ka paljapäi esineda. Kristjan on sama ebameeldiv tegelane. Tegutsevad ja petavad koos või eraldi. Kui juhtute neid nägema, siis ärge andke kuhugi teada, vaid jookse minema.
Pilt1: Väga ebameeldiv suli, kelle spetsialiteet on rasked tüssamised. Ja vaadake ometi, tal on üks nibu teisest kõvasti allapoole vajunud!
Pilt2. Sitane petis!
Aga kahjuks ei olnud mul muud võimalust, kui nende kriminaalidega õhtut edasi veeretada. Olgu etteruttavalt mainitud, et Zavi ma ennast ei joonudki!
Millalgi lisandus meie väikesesse seltskonda Tuul, kes üritas viina ja Aramise abil meile järgi juua. Aga nagu alati juhtub, nii juhtus ka seekord, Tuul jõi järgi ja kõvasti üle ka. Idee järgi tahtsime Kitzbergi kommuuni inimeste juurde avatud uste päevale minna, aga kohale me kahjuks ei jõudnud. Jõudsime Pitsapoodi, võtsime ühe pitsa ja paar õlut(sealt saab alkot öösel ka) ja tulime tagasi. Kuigi nii lihtne see polnudki kui arvata võiks, Tuul kukkus üsna mitme auto, põõsa, aia või valgusfoori poolt saadud tõukest pikali. See aga ei seganud teda oluliselt ja ta ajas läbi telefoni Musta repsi korraldajatega erinevaid äriasju (tegelikult ühte ja sama asja umbes 10 korda järjest).
Aga Mustale Ropsile ma seeaasta ei läinud!
Oct 13, 2009
Kuidas ma viimasel korral maal käisin?
Lühidalt jutustades ütleksin, et käisin üksi ja autoga, eelmisel nädalal samal ajal.
Pikemalt mainiksin seda, et tagasi tulles sattusin mõningatesse huvitavatesse seiklustesse. Auto, millega ma käisin, ei olnud minu oma, aga see-eest oli see punane. Aga viimasest nimetatud faktist veel olulisem oli see, et bensiiniandur ei olnud just kõige paremas korras. Õnneks ma teadsin kui palju umbkaudu kütust paagis on. Rakkes tahtsin benssu juurde tankida. Seal on vähemalt kaks bensukat, esimesest sõitsin ülbelt mööda, et teises tankida, aga teises ei saanud kaardiga maksta. Mõtlesin, et mis seal ikka, sõidan edasi ja küll ma Jõgeval tangin. Aga Jõgeval oli teeääres asuv bensujaam millegipärast kinni. Sõitsin veel edasi, arvasin, et küll veab Tartusse välja. Aga ei vedanud, raisk. Samal ajal, kui mina nautisin läbi pimeduse maalilist vaadet Pikkjärvele, suri automootor vaikselt välja.
Aga, leidlik nagu ma olen, toimisin järgnevalt: tulin autost välja, panin ukse lukku, andsin lähenevale autole käega märku, et ta seisu jääks. Esimene ei jäänud, aga teine jäi. Mind kutsuti viisakalt sisse ja toimetati Lähte bensiinijaama. Astusin sisse ja küsisin, et kas neil kanistreid ka müüakse. Müüdigi, aga jube kallid olid, ostsin hoopis 5l destileeritud vett ja kastsin sellega väikest murulappi. Siis lasin kanku benssu täis ja läksin tee äärde. Mõtlesin, et hääletan auto juurde tagasi, aga see oli suht lootusetu üritus, sest väljas oli kottpime ja vihma või lörtsi sadas vahet pidamata. Külm hakkas. Et sooja saada, siis hakkasin jooksma, aeg-ajalt jäin seisu ja üritasin auto peale saada. Jooksin päris pikalt, Äksilt jooksin läbi, jõudsin juba Saadjärve äärde, kui vaatasin, et seljatagant läheneb ühe silmaga auto. Kui lähemale jõudsin, siis sain aru, et ei olegi auto, vaid hoopin on mingi mopeed või võrr. Nii rohkem nalja pärast hääletasin ja suureks üllatuseks õnnestuski masin kinni pidada. Nooremas keskeas vanem meesterahvas istus masina seljas ja ütles, et ronigu ma aga lahkesti peale, kahjuks ta katust ei saa pakkuda, aga viib ära kuhu vaja.
Päris tore oli selle raudse ratsu pakiraamil teeservas umbkaudu 40 km/h edasi kulgeda. Vihm jäi ka järgi ja külm läks meelest. Vana rääkis igasugu huvitavaid lugusi. Kas teate, miks on hea Tamme gümnaasiumi öövalvur olla? Ei tea jah? Aga sellepärast, et peale palga saab lastest üle jäänud toidu ära süüa! Või miks tasub endale kahekordne garaaž osta? Sest siis saab teisele korrusele endale eluruumid ehitada ja alla suure sauna!
Vana aitas mul veel benssu paaki sisse toppida ja tõmbas leelet. Mina arvasin, et lõpp hea kõik hea, sõidan Tartusse ära ja olen õnnelik. Aga see ei olnudki lõpp! Selle ajaga kui mina kütust toomas käisin olid ohutuled aku energiast tühjaks pumbanud ja autot ei olnud kuidagi võimalik käima saada.
Ega´s midagi, ronisin jälle teeäärde ja näitasin mööduvatele autodele, et tõmmake teeäärde ja tulge appi. Keegi ei tulnud, vihma hakkas sadama, mõtlesin juba et keeran autosse magama ja homme vaatan, mis edasi saab. Õnneks tulid mingid tüübid ja jäid minu lähedale seisu, nagu selgus siis nad olid varem minust mööda sõitnud ning omavahel arutades jõudnud järeldusele, et tulevad ikka appi.
Kahjuks neil krokodille ei olnud. Aga ma olin ka sellega nõus, et nad viivad mind Tartusse ära. Poolel teel ütles aga autojuht, et tegelikult on tal vist vastav aparatuur olemas, millega akule veidi surakat anda. Nii me sõitsimegi jälle Lähtele ja võtsime vajaliku kohvri ühe maja keldrist kaasa. Kõik töötas nagu õlitatult, üks kaks kolm ja auto läkski käima. Ongi kõik, siis sõitsin Tartusse ja läksin magama.
Lool on isegi kaks moraali. Esiteks, maailmas on veel mõned head inimesed. Teiseks, pikk autosõit ei pruugi alati igav olla!
Oct 10, 2009
Raske nädal
Elu õpetab, et mina ja Peeter I oleme täiesti erinevad inimesed. Kui Peeter Esimene tavatses juua vähe, aga see-eest harva, siis mul kipub see asi täpselt vastupidi olema.
Üleeile oli Genitalistide klubis Inju KEKi kontsert, kus meie soojenduseks mängis Aapo Ilves. Eile hommikul olin täiesti veendunud, et tuleb alkoholivaba õhtu. Kuigi Db võttis sadu kordi erinevate kommunikatsiooniaparaatide abil ühendust ja kutsus vägijooki tarbima, aga ma ütlesin talle, et ma ei tarbi. Ise veel siiralt uskusin ka seda. Aga õhtul tuli Vuss instasse, tal oli paar väikest Gunnarit kaasas... need olid lihtsalt liiga ahvatlevad. Ja nii ma jõudsingi Maailma Sugarcane´ile.
Pikemalt ei hakka eilsetest ja üleeilsetest seiklustest jutustama, lihtsalt mainin kahte huvitavat seika.
Seik1: Tüübid istuvad kesklinnas pingi peal ja joovad pläskust tulivett, möödub tähtis akadeemik ja küsib:"Noh, poisid, kas täna tuleb siis teile see strippar?"
Seik2:Vanasti tavatses Vuss voodis vedeledes telekat vaadata, aga nüüd peab ta teleka vaatamiseks voodis püsti tõusma, sest ta on toa erinevaid hiigelsuuri liiklusmärke täis tassinud.
Täna helistas Laura ja teatas, et Lodjakojas on pajatäis sooja meeõlut üle ja mina peaksin oma abikäe või pigem abisuu ulatama, muidu läheb hea kraam raisku ja valatakse jõkke. Õnneks hakkasin hoopis laboris katset tegema!
Homme lähen jooksma, raisk!
Oct 8, 2009
Võsapets käis külas
Eile hommikul peale hispaania keelt läksime Vussiga poodi süüa ostma. Selveris olid laadapäevad ja sealt sai igasugu odavat rämpsu kokku ostetud, toidu unustasime muidugi ära. Kõige kauem aega kulus alkoholileti ääres. Erinevad kvaliteetveinid olid õige odavaks hinnatud. Sellised tuntud ja head Hispaania veinid nagu Kinsmarauli ja Castillo Lagomar olid koguni 25! krooni pudel, võtsime neid kohe suurema portsu. Väga stiilses pudelis Moldova muskaatvein oli küll poole kallim, aga ka neid sai mõned pudelid võetud. Muidugi kui juba siis juba, võtsime ka mõne ilusa pildiga kolmeliitrises pakendis kääritatud viinamarjamahla. Idee kohaselt olid need mõnujoogid tulevikus tarbimiseks mõeldud.
Üks punapea kunagi laulis, et tulevik on tunni aja pärast. Ja enamvähem nii läkski. Kui ma peale kerget lõunauinakut ärkasin, siis teatas Vuss, et tartus on üks kole ja paks kolmekümnendates naine. Ausalt õeldes ei olnud ma väga üllatunud, aga jutt läks edasi ja üllatus oli alles tulemas. See naine tahtis kuulsaks saada ja selleks oli ta nõus rahvariides striptiisi tegema. Peeter Võsa oli nõus seda komejanti filmima ja kommenteerima ja saates näitama. Kuna taustaks oli vaja natuke teistsugust kohta kui tavaline igav nelja tühja seinaga ruum, siis taheti materjal meie mitte nii tagasihoidlikus elukohas üles filmida. Ja taustapunti oli ka vaja! Helistasime kõik vähegi mittenormaalsed tuttavad läbi, et tulge esinema. Ainuke jobu, kes end läbi vihma linna teisest otsast kohale vedas, oli Detsibell. Kiiruga jõime mõned liitrid veini, mekkisime natuke kangemat napsu ja moodustasime rahvakunstiansambli "Peaesineja". Kui kellelgi on pulmad või matused või mõni muu lõbus üritus tulemas, siis võib meid sinna esinema kutsuda.
Olime ennast juba lõbusaks joonud, kui selgus, et Võsapets ei tulegi, sest nad ei leidnud stripparit üles. Hakkasime Dbga süüa tegema, Vuss jäi magama. Eksivad nüüd need, kes arvasid, et sellega saigi õhtu läbi. Toit sisse topitud, läksime linna Inju keki proovi. Proov toimus mingil imelikul põhjusel Zavoodis. Võib nii õelda, et jõin ennast eile Inju kekki ja lubasin täna nendega Genitalistide klubis õliüpilasteatri sünnipäeval üles astuda. Eks õhtul vaatab...
Vara üles, vara voodi. Ehk kuna me jõudsin juba enne üheksat puppi, siis jõudsin ka enne kolme koju tagasi. Jõudsin veel burgeritega äritsevast asutusest läbi käia, tegin sellest ka luuletuse, pealkiri on napsumehe seiklused õises Tartus.
Kes õhtul mäkis käib,
see on maani täis!
Tervis on parem kui varem, homme hakkan jälle vist trenni tegema. Joostud on juba piisav põhi alla, olen tugevam ja vastupidavam kui varem. Nüüd hakkan peale jooksmise ka jõuharjutusi ja staadionil kergejõustiku harjutusi tegema. Täpsemalt kuidas ja kui palju seda veel ei ole otsustanud.
Üks punapea kunagi laulis, et tulevik on tunni aja pärast. Ja enamvähem nii läkski. Kui ma peale kerget lõunauinakut ärkasin, siis teatas Vuss, et tartus on üks kole ja paks kolmekümnendates naine. Ausalt õeldes ei olnud ma väga üllatunud, aga jutt läks edasi ja üllatus oli alles tulemas. See naine tahtis kuulsaks saada ja selleks oli ta nõus rahvariides striptiisi tegema. Peeter Võsa oli nõus seda komejanti filmima ja kommenteerima ja saates näitama. Kuna taustaks oli vaja natuke teistsugust kohta kui tavaline igav nelja tühja seinaga ruum, siis taheti materjal meie mitte nii tagasihoidlikus elukohas üles filmida. Ja taustapunti oli ka vaja! Helistasime kõik vähegi mittenormaalsed tuttavad läbi, et tulge esinema. Ainuke jobu, kes end läbi vihma linna teisest otsast kohale vedas, oli Detsibell. Kiiruga jõime mõned liitrid veini, mekkisime natuke kangemat napsu ja moodustasime rahvakunstiansambli "Peaesineja". Kui kellelgi on pulmad või matused või mõni muu lõbus üritus tulemas, siis võib meid sinna esinema kutsuda.
Olime ennast juba lõbusaks joonud, kui selgus, et Võsapets ei tulegi, sest nad ei leidnud stripparit üles. Hakkasime Dbga süüa tegema, Vuss jäi magama. Eksivad nüüd need, kes arvasid, et sellega saigi õhtu läbi. Toit sisse topitud, läksime linna Inju keki proovi. Proov toimus mingil imelikul põhjusel Zavoodis. Võib nii õelda, et jõin ennast eile Inju kekki ja lubasin täna nendega Genitalistide klubis õliüpilasteatri sünnipäeval üles astuda. Eks õhtul vaatab...
Vara üles, vara voodi. Ehk kuna me jõudsin juba enne üheksat puppi, siis jõudsin ka enne kolme koju tagasi. Jõudsin veel burgeritega äritsevast asutusest läbi käia, tegin sellest ka luuletuse, pealkiri on napsumehe seiklused õises Tartus.
Kes õhtul mäkis käib,
see on maani täis!
Tervis on parem kui varem, homme hakkan jälle vist trenni tegema. Joostud on juba piisav põhi alla, olen tugevam ja vastupidavam kui varem. Nüüd hakkan peale jooksmise ka jõuharjutusi ja staadionil kergejõustiku harjutusi tegema. Täpsemalt kuidas ja kui palju seda veel ei ole otsustanud.
Oct 6, 2009
Tunne oma riista!
Muidu olen oma riista näppinud küll, aga täna tegin seda juhendi järgi ja tulemus oli kohe märgatavalt parem. Jutt käib siis pulsikellast. Muidu olen enamvähem kõike sellega teha osanud, aga ainuke asi millega ma oma mõistusega hakkama ei saanud oli kellaaja ja kuupäeva õigeks sättimine. Õnneks leidsin manualiga CD üles ja selle abiga õnnestus asi õigeks pusida, nüüd saan kella ka aja määramiseks kasutada.
Muidu trenniga on lood sitad tervisehädade pärast...
Aga leidsin internetiavarustest pildi elavmalest.
Muidu trenniga on lood sitad tervisehädade pärast...
Aga leidsin internetiavarustest pildi elavmalest.
http://muumitroll.pri.ee/EML/index.php?a=03&p=100003
Oct 3, 2009
Lobaloba
Viimasel ajal olen saanud arvukaid... tegelikult küll ühe ainult... kaebusi, et miks nii harva uusi postitusi ilmub. Kuigi ega mul midagi sisukat õelda ei ole, siis kirjutan lihtsalt lugejate meeleheaks.
Mõned päevad ei ole nüüd trenni teinud. See ei tulene mitte laiskusest vaid asjaolust, et mul on mandlid perses, õnneks mitte otseses mõttes, vaid selles mõttes, et keegi paha bakter on sinna endale maja ehitanud ja oma prügi loobib minu sisse laiali. Hetkel läbustab ta seal eriti hoolikalt ehk teisisõnu olen veits tõbine. Olgu etteruttavalt õeldud, et oktoobrilõpus lähen haiglasse, kus kohalik löökbrigaad bakterite maja maha lammutab ja nende krundi soolaga üle puistab, et seal enam midagi ei kasvaks.
Nii haige ma õnneks ei ole, et poleks neljapäeval peol saanud käia. Mingi GT pidu oli, kui ma õigesti aru sain, siis rebaste retsimine.
Noorus on hukas! Ma ei tea küll mis kursus seda korraldas, aga igatahes enamik korraldajatest olid täiesti mõttetud tegelased. Ma ei saa sellest aru, et kuidas inimene üldse elada saab, kui ta tilkagi huumorit ei mõista. Kavas oli võistlus, kes kõige kauem õllekasti kätel jaksab hoida. Vuss võttis ka üritusest osa, aga kuna ta oli ennast lõbusaks joonud, siis ei suutnud ta lihtsalt kast kätel seista, vaid tegi paar kükki ja nalja. Korraldajatele see ei meeldinud! Ja nad korrutasid mitmekesi läbisegi, et ole paigal, ära lollita jne. Võib-olla on üldine arusaam veidi teistsugune, kui minu isiklik seisukoht on, et lõbausa peo ajal ei tohiks valitseda matusemeeleolu. Teine ebameeldiv vahejuhtum oli järgmine, mõtlesin baarist ühe õlle osta, läksin sinna, kus SKIs tavaliselt müügilett on, aga, oh üllatust, seekord ei saanud sealt midagi osta. Aga sõimata sai küll, et mis sa jobu ronid siia, kus sinu koht ei ole. Ja mitte nii viisakalt ja ilusasti, kui mina just kirjutasin. Sõimajaks oli vist üks korraldaja, igatahes üks eriti kole naisterahvas. Antud vahejuhtum kinnitab, et väide, mida rõvedam eit, seda rõvedam eit, vastab tõele. Lahtiseletatult tähendab see seda, et kui neiu näeb eemaletõukavalt halb välja, siis on ta sita iseloomga ka. Inetu lõusta taga ei saa peidus olla soe ja armas tüdruk! Ühesõnaga, ma olen pettunud, et GT noored nii igavad ja mittetolerantsed inimesed on.
Samas ei saa väita, et mul oleks peol igav olnud. Selles mõttes ongi mul natuke lihtsam kui teistel inimestel, sest parim seltskond on just see, kus mina olen. Erinevalt teist liigun mina alati parimas seltskonnas, isegi siis kui üksi olen.
Pärast seda, kui meid oli kultuuriinstituudist välja aetud, suundusime otse loomulikult lemmiköölokaali Zavood.
Mingi hetk aeti meid sealt ka minema, sest kell oli 5 saanud ja baaridaamid soovisid unne heita. Zavist väljudes märkasin Vussi, kes oli vahepeal kiiret toitu söömas ja kodus magamas käinud, aga siis otsustanud tagasi linna tulla. Mõtlesime, et saadame Zenja ära ja siis lähme ise ka koju magama. Aga meil ei õnnestunud see! Raatuse ühika ees tegi üks poolakas suitsu ja hakkas meiega juttu puhuma. Ma ei tea miks, aga juhtus nii, et väitsime talle, et oleme venelased Ida-Virumaalt ja ajasime veel igast vahtu suust välja. poolakas kutsus meid tuppa ja kuna väljas oli suht külm, siis me läksimegi. Me vist olime veidi lärmakad. Igatahes inimesed kes meist möödusid ei olnud eriti sõbralikud. Ja kui poolakas ühelt tüübilt väga viisakalt küsis:"Did we wake you uP?". Siis see tüüp küsis vastu oma pahameelt varjamata:"Are you fuckin´with me?". Igatahes kui viimane pilsner otsa sai, siis läksime koju ära. Normaalsetel inimestel oli sel ajal lõunapaus.
Mõned päevad ei ole nüüd trenni teinud. See ei tulene mitte laiskusest vaid asjaolust, et mul on mandlid perses, õnneks mitte otseses mõttes, vaid selles mõttes, et keegi paha bakter on sinna endale maja ehitanud ja oma prügi loobib minu sisse laiali. Hetkel läbustab ta seal eriti hoolikalt ehk teisisõnu olen veits tõbine. Olgu etteruttavalt õeldud, et oktoobrilõpus lähen haiglasse, kus kohalik löökbrigaad bakterite maja maha lammutab ja nende krundi soolaga üle puistab, et seal enam midagi ei kasvaks.
Nii haige ma õnneks ei ole, et poleks neljapäeval peol saanud käia. Mingi GT pidu oli, kui ma õigesti aru sain, siis rebaste retsimine.
Noorus on hukas! Ma ei tea küll mis kursus seda korraldas, aga igatahes enamik korraldajatest olid täiesti mõttetud tegelased. Ma ei saa sellest aru, et kuidas inimene üldse elada saab, kui ta tilkagi huumorit ei mõista. Kavas oli võistlus, kes kõige kauem õllekasti kätel jaksab hoida. Vuss võttis ka üritusest osa, aga kuna ta oli ennast lõbusaks joonud, siis ei suutnud ta lihtsalt kast kätel seista, vaid tegi paar kükki ja nalja. Korraldajatele see ei meeldinud! Ja nad korrutasid mitmekesi läbisegi, et ole paigal, ära lollita jne. Võib-olla on üldine arusaam veidi teistsugune, kui minu isiklik seisukoht on, et lõbausa peo ajal ei tohiks valitseda matusemeeleolu. Teine ebameeldiv vahejuhtum oli järgmine, mõtlesin baarist ühe õlle osta, läksin sinna, kus SKIs tavaliselt müügilett on, aga, oh üllatust, seekord ei saanud sealt midagi osta. Aga sõimata sai küll, et mis sa jobu ronid siia, kus sinu koht ei ole. Ja mitte nii viisakalt ja ilusasti, kui mina just kirjutasin. Sõimajaks oli vist üks korraldaja, igatahes üks eriti kole naisterahvas. Antud vahejuhtum kinnitab, et väide, mida rõvedam eit, seda rõvedam eit, vastab tõele. Lahtiseletatult tähendab see seda, et kui neiu näeb eemaletõukavalt halb välja, siis on ta sita iseloomga ka. Inetu lõusta taga ei saa peidus olla soe ja armas tüdruk! Ühesõnaga, ma olen pettunud, et GT noored nii igavad ja mittetolerantsed inimesed on.
Samas ei saa väita, et mul oleks peol igav olnud. Selles mõttes ongi mul natuke lihtsam kui teistel inimestel, sest parim seltskond on just see, kus mina olen. Erinevalt teist liigun mina alati parimas seltskonnas, isegi siis kui üksi olen.
Pärast seda, kui meid oli kultuuriinstituudist välja aetud, suundusime otse loomulikult lemmiköölokaali Zavood.
Mingi hetk aeti meid sealt ka minema, sest kell oli 5 saanud ja baaridaamid soovisid unne heita. Zavist väljudes märkasin Vussi, kes oli vahepeal kiiret toitu söömas ja kodus magamas käinud, aga siis otsustanud tagasi linna tulla. Mõtlesime, et saadame Zenja ära ja siis lähme ise ka koju magama. Aga meil ei õnnestunud see! Raatuse ühika ees tegi üks poolakas suitsu ja hakkas meiega juttu puhuma. Ma ei tea miks, aga juhtus nii, et väitsime talle, et oleme venelased Ida-Virumaalt ja ajasime veel igast vahtu suust välja. poolakas kutsus meid tuppa ja kuna väljas oli suht külm, siis me läksimegi. Me vist olime veidi lärmakad. Igatahes inimesed kes meist möödusid ei olnud eriti sõbralikud. Ja kui poolakas ühelt tüübilt väga viisakalt küsis:"Did we wake you uP?". Siis see tüüp küsis vastu oma pahameelt varjamata:"Are you fuckin´with me?". Igatahes kui viimane pilsner otsa sai, siis läksime koju ära. Normaalsetel inimestel oli sel ajal lõunapaus.
Subscribe to:
Posts (Atom)
Posts
